Parast kopsupoletik kaalulangus
See oligi siis, kui ma läksin üle Gold seedeensüümidele! Mine arsti juurde, kui sa oled suitsetaja või endine suitsetaja ning sul on krooniline köha, suurenenud rögaeritus, hingamisraskus ja vilistav hingamine. Valgu tarbimine on sel perioodil oluline, et ennetada lihasmassi kadu. Hingamisteede vaatlus ehk bronhoskoopia — uuritakse hingamisteid elastse toruga — bronhoskoobiga.
Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks.
USKUMATU KAALULANGUS @ Enzymedica Seedeensüümid
Kopsuvähk hakkab tavaliselt arenema ühes kopsus ja levib tihti lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevatesse kudedesse.
Kopsuvähk võib anda ka siirdeid ehk metastaase teistesse elunditesse nt aju ja maks.
Mitte-väikerakk kopsuvähk Mitteväikerakk kopsuvähil on kolm peamist alaliiki. Sellist tüüpi kopsuvähk annab siirdeid ja levib kergesti teistesse elunditesse juba haiguse varases staadiumis. Mittesuitsetajal davina 30 paeva rasva poletamine vaata vorgus kopsuvähk on tavaliselt just adenokartsinoom.
Lamerakk-kartsinoomi esineb sama tihti kui adenokartsinoomi ja see on enamasti seotud suitsetamisega. Lamerakk-kartsinoom võib kasvada kopsukoes suurte hingamisteede lähedal.
USKUMATU KAALULANGUS
Ka see vähitüüp annab siirdeid, kuid tavaliselt pisut hiljem kui adenokartsinoom. Suurrakk-kartsinoomi puhul suureneb kasvaja kiiresti ja annab siirdeid tihti juba haiguse varases staadiumis. Viimastel aastatel on avastatud, et osal kopsuvähki haigestunutel esineb kasvaja koes epidermaalse kasvufaktori retseptori EGFR mutatsioon, mida loetakse kopsuvähi geneetiliselt erinevaks vormiks. Seda esineb sagedamini mittesuitsetajatel, adenokartsinoomiga patsientidel ja naistel. Kasvajakoe molekulaarne diagnostika mitteväikerakk-kopsuvähi korral on vajalik geneetiliste muutuste identifitseerimiseks.
Geneetiliste muutuste esinemisel saab määrata efektiivsema ravi. Väikerakk kopsuvähk Väikerakk kopsuvähk on eriti tihedalt seotud suitsetamisega ning kasvab ja levib kiiresti.
Enamik väikerakk kopsuvähkidest avastatakse siis, kui haigus on levinud ühest kopsust kaugemale. Ainult väike osa haigusjuhtudest avastatakse varakult, kui kasvaja pole jõudnud levida ühest kopsust kaugemale. Loe lähemalt: Väikerakuline kopsuvähk Uuringud Kopsuvähi avastamiseks ja diagnoosimiseks on tihti vaja teha mitmeid uuringuid. Nendelt uuringutelt saadud informatsiooni põhjal saab määrata vähi tüübi ja leviku ning kavandada haige jaoks parim võimalik ravi.
Kopsuvähi avastamiseks kasutatavad uuringud: Arstlik läbivaatus on oluline selleks, et hinnata inimese üldist tervislikku seisundit ja otsida vähi esinemise tunnuseid, näiteks kaelapiirkonnas või rangluulohkudes asuvaid suurenenud lümfisõlmi.
Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks.
Oluline on kuulata kopse, kus võivad esineda näiteks ebatavalised hingamiskahinad. Hingamisteede vaatlus ehk bronhoskoopia — uuritakse hingamisteid elastse toruga — bronhoskoobiga. Toru viiakse hingamisteedesse enamasti kurgu kaudu.
Kopsuvähi tunnused ja diagnoosimine
Kasvaja või ebaterve kopsukoe avastamise korral võetakse tavaliselt nendest kohtadest proovitükke. Proovitükk kasvajast ehk biopsia tähendab kopsukoest proovi võtmist mikroskoopuuringu tarvis.
- Teadmisi sagedamini esinevatest kopsuhaigustest
- kopsupõletik | Kopsuhaigused | Arsti nõuanded | Küsi nõu Eesti tipparstidelt! - rsagroup.ee
Olenevalt kasvaja paiknemisest võetakse proove kas: bronhoskoopia abil peenikese nõelaga läbi rindkere kirurgiliste meetodite abil torakotoomia, mediastinoskoopia Vereproovil põhinev test ehk vedel biopsia on mitteinvasiivne alternatiiv, mis võimaldab arstidel tuvastada kliiniliselt olulisi biomarkereid ja teha nende põhjal raviotsuseid.
Loe lähemalt: Vereproovil põhineva testi teekonna infograafika Kopsuröntgen on kopsuvähi kahtluse korral kõige sagedasem esmane uuring. Uuringu ajal saadav kiirgusdoos on minimaalne.
Kopsuröntgeni abil võib leida kopsukoes kahtlaseid piirkondi, mille iseloomu täpsustamiseks on vajalikud täiendavad uuringud. Kompuuteruuring e.
KT-uuring näitab täpselt kasvaja suurust ja paiknemist ning selle abil tehakse selgeks ka haiguse leviku ulatus täpsustatakse siirete olemasolu. Parema pildikvaliteedi saavutamiseks kompuuteruuringu ajal võib kasutada kontrastainet, mida süstitakse veeni.
- Eemaldage rasva villast
- Nutrivix blodem
- Bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist - Ravijuhend
Kontrastaine manustamise järgselt võivad tekkida allergilised reaktsioonid — sügelemine, lööbed, kuumatunne. Et vähendada kõrvaltoimete tekke riski tuleb enne uuringut teavitada arsti varem esinenud allergilistest reaktsioonidest või haigustest, mis võivad mõjutada neerude funktsiooni neeruhaigused, suhkurtõvest tingitud neerukahjustus Magnetuuringut kasutatakse siirete esinemise kahtluse korral peaajus või lisainformatsiooni saamiseks vähkkasvaja paiknemisest rindkeres.
Magnettomograafiks nimetatakse toru, mis on ümbritsetud suure magnetiga. Juhul kui inimese kehas on metallesemed proteesid, luu plaadid jnepeab sellest arsti enne uuringut informeerima. Magnetuuring on vastunäidustatud patsientidele, kellel on südame stimulaatorid, operatsiooni klipsid klambrid jms, kuna magnetväli võib need õigest asukohast eemale nihutada. Parast kopsupoletik kaalulangus ehk positronemissioontomograafia uuring põhineb faktil, et kiiresti kasvavad rakud, nagu vähirakud, omastavad suhkrut kiiremini kui normaalsed rakud.
Nähtavale tulevad piirkonnad kehas, kus suhkru ainevahetus on eriti kiire. PET uuringu puhul süstitakse haige vereringesse vastavat radioaktiivset ainet, mis koguneb kiiresti kasvavate rakkude vähkkude piirkonda, mille aparaat siis tuvastab.
Kirurgilised diagnostika meetodid — kui diagnoosimine eespoolnimetatud uuringute abil ebaõnnestub, parast kopsupoletik kaalulangus kasutatakse mediastinoskoopiat või parast kopsupoletik kaalulangus. Mediastinoskoopiaks nimetatakse rindkereõõne uuringut spetsiaalse kaamera abil, mis sisestatakse rindkereõõnde.
Operatsiooni ajal kaamera kontrolli all spetsiaalsete instrumentide abil võetakse proovitükke kasvajast ja lümfisõlmedest. Torakotoomia korral uuringumaterjali võtmiseks avatakse rindkeresein.
Jooge pidevalt väikeste lonksude kaupa, söögikordadest eraldi minutiliste vahedega, vähemalt 1,2 liitrit päevas. Iivelduse ja kõhulahtisuse ennetamiseks tuleb mahlad lahjendada, vältige väga kuumi või külmi ning gaseeritud jooke. Tavaliselt algab operatsioonijärgne dieet nii selgete vesi kui ka läbipaistmatute mahlad, mehud, jogurt, keefir vedelike joomisega. Seejärel minnakse üle püreestatud ja pehmetele toitudele, rõhuga valkudel ning juur- ja puuviljadel.