Kaalulangus kilpnaarme solme, Neli kilpnäärmehaiguse sümptomit, mida alahinnatakse - Haigused - Tervis

Mõtle ajas tagasi, kuidas on olnud Sinu ema või isa suhted oma vanematega e. Kilpnääret on vaja katsuda ka neelamise ajal. EBV algsed versioonid — mis on endiselt meiega, toimivad suhteliselt aeglaselt ja võivad alles inimese elu lõpu poole märkimisväärseid sümptomeid tekitada. Kilpnäärmevähk ehk kilpnäärme pahaloomuline kasvaja on haigus, mille olemuseks on kilpnäärme rakkude piiramatu vohamine. Tegemist on traumadega, mis on seotud suurte vajaka jäämiste ja hirmudega.

Algul seostas ta seda stressi, siis läbipõetud viirusinfektsiooni, seejärel füüsilise tööga. Südamepekslemine aga kestis ja näis süvenevat, naise kaal langes, ometigi oli tal hundiisu. Lisandus õrn kätevärin ja palavik püsis 37,2—37,5 kraadi juures.

Kilpnäärme ületalitlus

Kairil olid vaevused ka öösiti, seetõttu oli uni häiritud ja tal tekkis päevane erutus: kõik näis ärritavat, isegi kui põhjust polnudki. Nahk tundus katsumisel soe ja niiske, kaelal võis näha suurenenud kilpnääret, ka silmad olid justkui veidi punnis. Kairi vaevused on omased kilpnäärme ületalitlusele ja vereproovid kinnitasid seda: kilpnääret stimuleeriva hormooni tase oli langenud ja kilpnäärmehormoonide oma tõusnud.

Kilpnäärme ületalitluse seisundit nimetatakse rahvasuus ka mürgiseks kilpnäärmeks. Kilpnäärmehormoonide taseme tõusmise tagajärjel talitleb kogu keha ja süda täistuuridel. Haigel esineb südamepekslus ja rütmihäired, kuumatunne, väike palavik, higistamine, kaalulangus hoolimata sageli suurest isust, kätevärin, üldine erutus, nutusus, unehäired, seedimise kiirenemine, kõhulahtisus, menstruatsioonihäired ja tihtipeale ka viljatus.

Kilpnäärmehormoonide liig põhjustab mingil imelikul põhjusel silmamunataguse sidekoe vohamist, mis surub silma-munasid väljapoole, nii tekib punnsilmsus.

Samal teemal

Põhjusi, miks kilpnäärmehormoonide tootmine suureneb ja kaob normaalne regulatsioon, on mitmeid. Sagedasem neist on kilpnäärme üldine mürgine põletik tuntud ka Gravesi või Basedowi haigusenaharuharva esineb ka kilpnäärmehormoone liigselt tootvaid kasvajaid.

Kilpnäärme alatalitlus Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti 73aastane Alma tuli arsti juurde rohkem laste soovitusel, kes olid vaadanud filmi dementsusest.

Hääl oli madaldunud ja kähises.

KILPNÄÄRE – kilpnäärmehaigused, kilpnäärme põletik, kilpnäärme alatalitlus, kilpnäärme ületalitus

Arst vastuvõtul dementsust ei tuvastanud, sümptomite põhjal kahtlustas hoopis kilpnäärme alatalitlust. Analüüsidest tuli välja kilpnäärmehormoonide taseme langus ja tõusnud oli kilpnääret stimuleeriva hormooni tase. See kinnitas kilpnäärme alatalitluse diagnoosi, järgnes kaalulangus kilpnaarme solme kuud kestnud õige hormoonraviannuse otsimine, seejärel pidev ravi. Kilpnäärme alatalitlusest tingitud vaevused on ületalitluse omadele vastupidised. Haige on väsinud, tema liigutused ja kõne aeglased, näoilme ükskõikne.

Ressursid, mida me armastame

Suurenenud on külmatundlikkus, aeglustunud südametegevus, nahk on kahvatu, kuiv, ketendav ja meenutab tainast, näol, kätel ja jalgadel on tursed, randmete turse võib põhjustada käte öist suremist ja sipelgate jooksmise tunnet. Juuksed on kuivad ja katkevad, hääl kare ja kähisev, vere kolesteroolitase tõuseb ja veresoonte lupjumine kiireneb.

Võib esineda kõhukinnisust ja kehakaalu suurenemist, ka menstruatsiooni-häireid ja viljatust.

Vaevused arenevad aeglaselt, aastate jooksul, ja tihti seostatakse neid haige vanusega, arvates, et tegemist on loomuliku vananemise osaga. Kilpnäärme alatalitlus tekib sageli kilpnäärme põletiku või teatud ravivõtete järel. Patsienti uurides selgus, et kilpnääre on veidi suurem. Katsudes meenutas see kummi, valu puudus.

Arst vastas:

Veretestides olid kilpnääret stimuleeriv hormoon ja kilpnäärmehormoonid normis, kuid esines kilpnäärmevastaste antikehade sajakordne suurenemine. See on omane kilpnäärmepõletikule, täpsemalt autoimmuunsele türeoidiidile. Kui hormoonide tase on normis ja vaevusi ei esine, jääb haige jälgimisele. Edaspidi kontrollitakse kaks korda aastas kilpnäärmehormoone, kuna on oht kilpnäärme alatalitluse tekkeks.

Mida teeb arst? Kilpnäärmehaiguse diagnoosimise ja ravi edukus kaalulangus kilpnaarme solme suuresti lihtsatest asjadest. Põhjaliku uuringuplaani koostamiseks küsitleb perearst patsienti hoolsalt kõigi sümptomite kohta ja otsib seoseid.

Kuna paljud need sümptomid võivad esineda ka teiste haiguste ja terviseseisundite puhul, siis ainult nende olemasolu ei kinnita alati kilpnäärme haiguse esinemist. Kokkuvõte: sümptomid näitavad, et kilpnäärmepõletik on kehas arenenud juba päris pikka aega. Kilpnäärme vaevuste ajalooline taust ja tegelik põhjustaja Kilpnäärmehaigused on tegelikult üsna uus vaevus. Umbes Seniajani oli struuma, kui esimene kilpnäärmehäire ebatavaline olnud.

Alahinnata ei tohi kogu keha läbivaatust kabinetis, südametegevuse ja vererõhu hindamist. Kilpnäärme vahetu uurimine algab kaela vaatlusega, siis kallutab patsient pea veidi kuklasse ja arst jätkab vaatlust. Seejärel palub ta uuritaval neelata ja jälgib muutust kaelapiirkonnas. Järgneb kaela katsumine, arst võib seda teha nii haigega vastamisi kui ka tema selja taga seistes.

Kilpnääret on vaja katsuda ka neelamise ajal. Kilpnäärme suurenemisel annab lisateavet näärme kuulatlus kaalulangus kilpnaarme solme. Järgnevad vereproovid: kõige esmasem ja tähtsam on kindlaks teha kilpnääret stimuleeriva hormooni ehk TSH tase, vajadusel määratakse lisaks kilpnäärmehormoonide ja kilpnäärmevastaste antikehade tase.

Piltdiagnostika meetoditest on esmane ultraheliuuring, vajadusel o dx slimming röntgen- ja kompuuteruuring. Kuidas haigust ära hoida?

Read more articles

Q Kaelavaatlus. Kilpnäärmehaiguse varaseks avastamiseks on kasu kilpnäärme üle- ja alatalitluse vaevuste hindamisest ja enesevaatlusest. Kalluta pea kergelt kuklasse, kaalulangus kilpnaarme solme peeglist kaela kesk- ja alaosa, neela vett ja vaatle samal ajal täpsemalt kilpnäärmepiirkonda kahel pool hingetoru kõrisõlmest mõni sentimeeter allapoole ja rinnaku ülaservast ülespoole jääval alal. Püüa hinnata kilpnäärme sümmeetrilisust ja võimalikku suurenemist.

Külastaja küsib:

Hinda tüki või väljavõlvuvuse esilekerkimist neelamise ajal. Tavaliselt ei ole kilpnääre nähtav, kui aga kahtlustad kilpnäärme suurenemist või märkad sõlme, mine arsti juurde. Q Hinda riskitegureid.

Ei ole võimalik ennustada, kellel võib elu jooksul tekkida kilpnäärmehaigus ja milline iseloom sel on. Paljusid riskifaktoreid ei ole kahjuks võimalik muuta: perekondlik eelsoodumus, naissoo hulka kuulumine, kasvav vanus, rasedus raseduse ajal ja järel on võimalik mitme kilpnäärmehaiguse tekerasked vaimsed üleelamised ja stress. Häireid kilpnäärme töös võivad põhjustada ka teatud ravimid, joodi sisaldavad piltdiagnostiliste uuringute kontrastained jm.

Q Loobu sigarettidest — suitsetamine on kilpnäärmehaiguste riskitegureid. Q Söö õigeid toiduaineid. Mitmed toiduained võivad soodustada kilpnäärme-haiguste teket.

Nii on leitud, et liigne sojatoitude söömine tekitab kilpnäärme alatalitlust. Kilpnäärme suurenemist võivad põhjustada redis, mida on söödud suures koguses, samuti leht- ja rooskapsas. Olulisel kohal on joodi vähesus või liig toidus, õnneks on Eesti joogivees seda parajalt.

Täpsemalt saab vee joodi- sisalduse kohta küsida piirkondliku tervisekaitsetalitluse spetsialistilt. Q Vähenda võimalusel ioniseeriva kiirguse mõju. Röntgenuuringul pakuvad kiirguskaitset pliipõll ja kilpnäärmekaitse, mõnikord on vajalik keskkonnaseire radooni ja juhusliku saaste suhtes.