Kas paastumine poleb rasva,

Sel ajal usuti, et toidust hoidumine puhastab keha toksiinidest ning noorendab ja tervendab seda. Pikaajalistele paastudele ka nädalat kestavatele praktiliselt teadusuuringud puuduvad, kuigi veepaaste on praktiseeritud ammu ja selleks on olemas isegi spetsiaalsed kliinikud. Selle mõte on toituda tervislikult ka pärast paastu, pakkudes oma kehale kõik vajaliku, et IF-i kasulikud omadused sulle ka rakenduksid. Nagu sa näed siis paastumine ja nälgimine on kaks täiesti erinevat asja. Kas katkendlik paastumine töötab kaalulangusena?

Päris toitainetihedate toitude pidev söömine toidab meid füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt. Nii et kui vahelduv paastumine töötab teie jaoks, siis minge proovige! Kuid kui see paneb teid end mingil moel ärevana tundma, depressioonis või isoleerituna, ei pruugi see olla teie jaoks parim plaan.

Lisaks mainin, et ei tohiks absoluutselt selle söömisstiili kallale asuda: igaüks, kes on varem olnud söömishäire või kogenud toitumisharjumuste rikkumisega või kui olete immuunpuudulikkusega, rase, imetav või insuliini tarvitaja, suukaudne hüpoglükeemia.

  1. 5 põhjust, miks sõita tühja kõhuga - We Love Cycling - Estonia
  2. Intermittent Fasting - Paljas Porgand
  3. Sa rasva kadu
  4. Samuti võid mõelda, et mida see sulle annab?

Pole tähtis, kes te olete: Enne uue toitumiskava alustamist pidage alati nõu oma arstiga - eriti sellisega, mis sisaldab paastu! Kuigi mõned uuringud ütlevad meile, et teatud dieedipidajatel võib olla potentsiaalset kasu, kui ranged toidupiirangud tekitavad ärevust, siis ärge seda lihtsalt tehke.

Söögikordadest loobumiseks pole selget põhjust, nii et pidage kinni järjepidevatest söögistrateegiatest, mis teie jaoks kõige paremini sobivad - ilma häbenemata või süüdi, et ekstreemne käitumine võib nii mõndagi meist segamini ajada. Kas vahelduv paastumine on teie jaoks hea?

kas paastumine poleb rasva hapniku telk kaalulangus

Aleksandra BaranovaGetty Images Vahelduva paastumise juures meeldib mulle see, et mõnel inimesel võib olla kasu söögist ilma jäämise reaalselt pikendamisest, kuna see on seotud une ja kalorikogusega. Sihipärasem söömine: katkendliku paastumise suurim eelis tuleneb asjaolust, et paljud meist söövad stsenaariumi, mitte nälja taseme järgi.

Tõstke oma käsi üles, kui olete kunagi pärast õhtusööki filmide juurde läinud ja äkki popkorni soovinud.

Meditsiin, paastumine ja pühakud

IF-i kaudu piirate söömise luba, st vähendate harjumusest tingitud suupisteid, mida te võib-olla pole olnud teadlik. Ütle, et oled inimene, kellele meeldib bakalaureuse ajal karjatada; kui olete paastuga pärast kella kaheksat õhtul, olete automaatselt välja lõiganud munad - ja seejärel ka kaloreid. Paremad magamisharjumused: kui paastud on ajaliselt piiratud, võib ainuüksi hilisõhtune suupistete puudumine aidata teil magama minna varem - see on oluline kaalulangetusplaani komponent.

kas paastumine poleb rasva kas soojus poleb rasva

Seitsme tunni magamine öö kohta on seotud kaalujälgimise, kroonilise haiguse riski vähenemise ja parema ainevahetusega. Ta ei söönud kahekümne aasta jooksul kuni surmani ajavahemikul midagi peale armulaualeiva hostia ja sedagi vaid üks kord kuus.

Kas paastumine on parim viis pühadekilodest vabanemiseks?

Suurhertsog Sigismundi ihuarst Burhard von Horneck olla teda põhjalikult uurinud ja tunnistanud toimunu tõele vastavaks. Veelgi hämmastavam on Saksamaal Konnersreuthis, mis asub Tšehhi piiri lähedal Bavaarias, elanud kristliku müstiku ja stigmatiseeritu Therese Neumanni lugu, kes elas söömata nelikümmend aastat. Teda on usutlenud Ameerika Ühendriikide ühe õhujõudude ajakirja toimetaja Küsimusele, kas ta on tundnud nälga, kuna ei ole söönud ega joonud Temagi ainsaks «toiduks» oli armulaualeib hostia.

Vaatamata söögist-joogist loobumisele polevat ta kehakaal langenud. Ka polevat ta WC järgi vajadust tundnud Therese Neumann on sedavõrd tuntud, et temast kirjutas kahekümnendail aastail ajaleht Eesti Kirik ja nõukogude ajal ilmunud «Imede entsüklopeedia». Kreekas Athose mäel elas püha isa Joakim Kord hakkas ta tervis halvenema.

kas paastumine poleb rasva kuidas poletada vistseraalne rasv

Poolvägisi kutsuti arst, kes soovitas puhkust ja tugevamat toitumist — liha, kala, mune. Joakim palus kloostriülemalt kogu ööks jääda kirikusse, et palves selgust saada.

Järgmisel päeval ta teatas, et ei loobu harjumuspärasest eluviisist ega paastumisest.

Üks toidukord päevas? Ülejäänud aja ainult vett? Ei kaota lihast? Enesetunne on parem kui kunagi varem?

Läks mööda pool aastat. Kui arst saabus, oli ta üllatunud oma soovituste toimest haigele. Suur oli aga ta imestus, kui kuulis hoopis vastupidist. On kordi, kus nädalavahetusel väljun ma IF rutiinist, sest see sobib mu elustiiliga paremini. On kordi, kus söön paastuaknas ning rikun sellega küll paastu, kuid kuulasin sel hetkel rohkem oma keha või vaimset tervist.

Ma ei ole kunagi kardinaalne, mis puudutab mu füüsilist ja vaimset tervist, vaid püüan eelkõige leida hea tasakaalu. Olen selle aja jooksul kaotanud üle 2 kg, kuid seda seepärast, et püsin ka defitsiidis.

Kokkuvõttes loevad vaid kalorid ning IF on siin lihtsalt abimees püsimaks rajal ning kiirendamaks jõudmist soovitud tulemuseni. Söömisaken Nii palju kui ma olen lugenud inimeste kogemusest IF-iga, siis lõhutakse paastuaken tavaliselt u 6 tundi pärast ärkamist ehk kella 14 paiku. See tähendab, et viimane toidukord on hiljemalt kell Minule selline lähenemine absoluutselt ei sobi ja IF-i võti ongi rakendada just endale sobiv rutiin!

Mina toimin järgmiselt: ärkan ning joon rohkelt vett ja ühe tassi kohvi teen oma fasted treeningu söön 3 suuremat toidukorda ning mõne väiksema snäki söön oma viimase toidukorra lähen magama Suurim põhjus, miks ma IF-i üldse oma elustiili rakendasin on senine pidev näljatunne.

kas paastumine poleb rasva rasva kadude kastmed

Oma praeguse eesmärgi juures kaalu langetada ja rasvamassi vähendada leian, et seda on äärmiselt raske teha päeva jooksul koguaeg süües. Olles kaloridefitsiidis on näljatunne paratamatu, sest keha peab asuma rasvavarude kallale, et lisaenergiat saada. Kui söön esimese asjana ärgates, siis peaks iga toidukord olema mul kcal kanti, et õhtuni välja vedada. Mitte ükski toidukord ei suutnud mu kõhtu aga täita ning juba tunnike pärast söömist, oli nälg jälle kallal. Lisaks näljatundedele pidin sööma ka väga lahjasid toiduaineid, et mahuliselt rohkem süüa ja oma aju natuke petta.

Mis on vahelduv paastumine? Toitumisspetsialisti sõnul on siin vaja teada

IF on kaalulangetusel vaimses mõttes väga abistav, sest võid 8 tunni jooksul süüa suuri portsjoneid, rahuldades nii isusid kui näljatunnet. Pärast viimast toidukorda ma enam nälga ei tunnegi, kui siis vahetult enne magama minekut. Kuid selle mure lahendab väga hästi pudel gaseeritud vett või tassike sooja teed.

Erinevad paastumisviisid 24 tundi paastu x nädalas 24 tundi järjestikust paastumist nädalas korda, millele järgneb tavapärane toitumine. Eelistatavalt tuleks paastuda kõige kiiremal ja tegusamal päeval, mil söömiseks aja leidmine on niigi raskendatud. Paastumise ajal on ka aju töövõime ning produktiivsus maksimaalne. Planeerimise mõttes kõige lihtsam viis, kuna paastumist rakendatakse vaid korda nädalas. Mõndadel võib esineda ka negatiivne efekt, milleks on ülesöömishoog pärast paastu.

Paastumise ajal on lubatud ka kalorivabad joogid ja must kohv. Teine kord, kui olen söönud jällegi midagi töödeldumat või käinud väljas söömas, siis on õhtul nälg peal küll.

Mis on intermittent fasting ehk vahelduv paastumine?

Kuid IF ei tähenda ju näljutamist, sest sööd täpselt sama palju kui sööksid muidu, lihtsalt väiksema ajaperioodi jooksul, mis aitab vältida mõtlemata näksimist ning soovitatud kaloraaži ületamist. Lisaks sellele on paastumisel meie tervisele imelised mõjud.

kas paastumine poleb rasva keha rasva kaotuse valjakutse protsent

Treenimine Kui mingi aeg harrastasin hilisõhtust treenimist, sest olin hommikuti ärgates selleks liiga laisk ja esimese asjana tiksus mõttes hommikusöök, siis nüüd on asjad vastupidi. Nagu juba mainitud, paastutakse usulistel põhjustel.

Intermittent Fasting

Nii kristluses, budismis, islamiusus kui teistes suuremates religioonides on ühine usk paastumise jõudu. Paastu kutsutakse tihti puhastuseks. Paastutakse ka tervise parendamiseks: kaalu langetamine kalorite defitsiit!

Perioodilised paastumised Mainides paastumist muutuvad siiski paljud inimesed ärevaks, sest nälgimine ei saa ju olla kuidagi hea.

Paastumist ja nälgimist ei tohi omavahel segi ajada. Paastutakse kindla ajaperioodi vältel, mõnest tunnist mõne kuuni, kindla eesmärgi nimel. Tuleb välja, et õigetel tingimustel ja õige ajaperioodi vältel paastudes vallanduvad kehas uskumatuna kõlavad bioloogilised muutused. Siinkohal saabki küsida, kas kõik režiimid, mida paastumisest rääkides kasutatakse on ikka paastumised? Perioodilised paastumised kestavad kolm või enam päeva, välistades kõik kaloriallikad, kõige tuntum siin veepaast.

Valides endale sobivat režiimi, on oluline aru saada, mis on nende sisu, kuidas nad erinevad ja kas kasutegur on sama.

Ma paastun?!

Niisiis, kas näiteks süüakse 8 tunni perioodil, 16 tundi on söögivaba; söögivabal perioodil lubatud vaid vesi ja kalorivabad teed, kõik ei keela ka musta kohvi on tõeline paast? Vastus on ei, nagu seda pole ka teised lühiajalised paastumised.

Need võivad aidata kaalu langetada ja on leitud ka positiivseid mõjusid teistele tervislikku seisundit näitavatele faktoritele sealhulgas südamehiaguse- vähi- ja diabeedi riskifaktoriteleaga kas see on tõhusam kui hea vana soovitus süüa mitmekesiselt ja tervislikult, tegeleda regulaarselt liikumisega ja püsida tervislikus kehakaalus, on teine küsimus.

kas paastumine poleb rasva rasva kaotuse peavalu

On arvamusi, kus tuuakse välja, et paastumisega tekitatud kaloridefitsiidist tulenev kaalulangus kui seda oli liiga palju parandab juba ise kõiki nimetatud riskifaktoreid. Ajaliselt piiratud toitumine võib aidata korrastada tsirkaadirütmi tsirkaadikella. Seega selliste režiimide üks positiivne omadus peitub sõnas režiim. Toitumisteadlased on ikka vaielnud, milline dieet on tervisele parim, kuid viimasel ajal usutakse, et ainuüksi pole kriitiline see, mida me sööme, vaid ka see, millal me sööme.