Parast paastumist pole kaalulangust

Oled sa kunagi mõelnud, kust tuleb inglisekeelne sõna hommikusöök? Goldhameri sõnul on neil sisse viidud aastane patsientide tagasiside süsteem ja tal on juba inimesi, kes annavad oma käekäigust teada 30 aastat pärast ravi. Paastu alguses keha alles kohaneb. Pärast 48 tundi tahab veel rohkem näidata, kes on tegelik peremees ning ei lase keskenduda millelegi muule peale toidu ja võib olla peavalu, väsimus, energiapuudus jne. Päev-kaks enne paastu alustamist on hea alustada kergema toitumisega, näiteks aurutatud juurviljadega.

Tähtis on, et organism ei lammutaks eluliselt vajalikke kehavalke! Suureneb kopsude, neerude, sapipõie ja soolestiku puhastusvõime.

Lõpuks rakendab keha kõiki kaitsereaktsioone, et eemaldada kahjulikke aineid, mis pole veel ainevahetuse käigus ära põlenud. Tänu sellele väljub organismist ka keemilisi aineid, mis on sinna sattunud toidust, õhust, veest või ravimistest.

Paastuja märkab seda nahalööbe ja keelekatu tekkimise kaudu, mis on loomulik ja kiiresti mööduv etapp. Paastumise ajal kehakaal pidevalt väheneb, kõige enam esimesel perioodil. Oled sa kunagi mõelnud, kust tuleb inglisekeelne sõna hommikusöök? Öösel paastumine on vajalik selleks, et keha tervendab end sel ajal ja valmistub uueks päevaks. See pole nälgimine, vaid organismi toimimiseks vajalik protsess.

Paastumine_FB Live 14.05

Ka paastume haigusperioodidel, sest palavik on meie keha loomulik kaitsemehhanism, mis teab täpselt, mida teha tuleb: higistada välja toksiinid ja suruda maha näljatunne, et meie keha saaks seedimise asemel tegeleda tervenemisega. Mõtle oma viimase palaviku peale — kui suur su söögiisu oli ja kui palju toitu sa suutsid sunniviisiliselt alla neelata, kui heasoovlik perekonnaliige ütles, et sa Parast paastumist pole kaalulangust sööma? Samuti on paastunud meist igaüks, kes on kunagi pidanud hommikul andma vereanalüüsi, mille jaoks oli oluline saada paastuveri, mitte kedagi ei saadeta operatsioonile täis kõhuga, teatud protseduuride jaoks nagu kolonoskoopia tuleb paastuda jne.

Seega on täiesti okei süüa, kui päike on loojunud, nii et oleneb inimesest, kuidas ta seda asja korraldab, aga vähemalt 1 kord ööpäevas nad siiski söövad, enamasti aga kaks: õhtul pärast päikese loojangut ning hommikul enne tõusu. Seega seda paastuks nimetada on veidi palju, oma sisult sarnaneb ta intervallpaastuga, kus lihtsalt vähendatakse perioodi, mil päeva jooksul süüakse. Ma elasin Üks neist ei pidanud paastu, sest tal oli mingi tervislik põhjus ta oli ülikõhna, ilmselt kuidagi sellega seotud.

Minu teine korterikaaslane, kelleks oli Pakistanist pärit naisterahvas, pidas aga terve kuu Ramadani v.

Põhiteadmised esimest korda paastujale

Vahel oli ta vist näljasem ja nägin teda köögis näksimas ka õhtusel ajal enne magama minekut. Seega öösiti söögiorgiat pidades kaob paljude jaoks tegelikult Ramadani tõeline mõte ära, sest kõik need keelud on mõeldud selleks, et inimesed treeniksid enesekontrolli ja distsipliini oma isude üle.

Juba enne Ramadani algust tundub kõigi mõttes olevat, kuidas võimalikult palju rämpstoitu süüa nagu see oleks viimane võimalus. On tehtud palju uuringuid Ramadani ajal paastuvate inimeste kohta ja näiteks uuringud vereanalüüside kohta on olnud väga vastukäivad — osad neist näitavad kaalu, veresuhkru, LDL halva kolesterooli taseme jne langust, teised jälle mitte.

Ühes uuringus näiteks uuriti inimesi, kelle keskmiseks paastuks päevasel ajal oli 11 tundi, mis on tegelikult sama, mis me kõik igal ööl paastume näiteks, kui sõid õhtusööki kell 20 ja hommikusööki kell 7 ja see on natukene liiga vähe, et oodata mingeid erilisi tulemusi.

Paastumine kui organismi puhastaja

Meie kõigi veresuhkrutase langeb öösel, kuni me seda hommikusöögiga jälle kergitame. Pärast vastlapäeva kuni ülestõusmispühani paastuvad kristlased — nemad nimetavad paastuks perioodi, mil nad jätavad loomsed toiduained menüüst välja. Meie esivanemad elasid aegadel, kus toitu nappis, külmkappe ega mingeid toiduvarusid polnud. Seega ei söönud nad mitu korda päevas ega isegi mitte iga päev ning paastumine oli tavaline kuigi mitte vabatahtlikmistõttu arenes kehas välja kaitsemehhanism, et sellega toime tulla.

Seetõttu pole paastumine nälgimise sünonüüm ega kuidagi ohtlik tervetele inimestele, sest küll keha on juba selle eest hoolitsenud ja piisavalt varusid talletanud, mida paastu ajal kasutada.

Enamik meist näeb neid varusid peegli ees alasti seistes.

Meie kehad on paastumiseks loodud, sest me suudame kütust vahetada, kasutades glükoosi asemel rasvu. Selline võime tulevikuks energiat talletada tagas meie eelkäijate heaolu ja pikaealisuse — need inimesed, kel polnud võimet paastuda, surid minevikus.

Kahjuks töötab see meile tänapäevases keskkonnas, kus toitu on külluses, vastu, sest toob lisaks üleliigse rasvade talletamise kaasa kõrgenenud insuliinitaseme, oksüdatiivse stressi ja põletikulised seisundid organismis viimased kaks on enneaegse vananemise peamised põhjustajad. Samuti suurendab insuliin rakkude jagunemist, mis on vähi tekke riskiteguriks.

Uuringud on näidanud, et meditsiinilise järelevalve all toimunud päevane paast on efektiivne reumaatiliste luu- ja lihaskonna haiguste, kroonilise valu sündroomi, metaboolse sündroomi kui koos esinevad ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, vererasvade ainevahetuse häire ja kõrgenenud veresuhkur jne raviks.

Näiteks on päevane paast vähendanud valu, jäikust ja sõltuvust valuvaigistitest reumatoidartriidiga patsientidel, sest paast eemaldab kehast põletiku, mis on peamisi tegureid luu- ja lihaskonna häiretes. Metaboolne sündroom, mis on seotud südamehaiguste ja 2. Paastumine ennetab ja leevendab vähki põdevate inimeste olukorda ning vaegusi.

Uncategorized Anneli Enamasti on paastuja jaoks kõige raskemad kolm esimest päeva, kuni organism lülitub ümber väliselt toidult sisemisele toidule. Mida enam on kehasse mürkaineid kuhjunud, seda halvem on üleminekuajal enesetunne. Paastumine tähendab toidu ajutist vabatahtlikku piiramist või täielikku toidust loobumist. Paastutakse profülaktika mõttes, et puhastada ja kaitsta organismi vananemise eest, samuti paastutakse ravi eesmärgil.

Paast võib pidurdada vähi arenemist ja progresseerumist ning samal ajal tuua kaasa pahaloomuliste kasvajate suuremat tundlikkust kemoteraapia ja kiiritusele, muutes terved rakud tugevamaks ja vähirakud haavatavamaks. On leitud, et perioodiline paastumine vähendab vähiga seotud riski- ja biomarkereid.

Paast pärsib kasvaja edasist arengut tõkestades veresoonte teket, mistõttu kasvajad ei saa kasvada rohkem kui 0,5 mm uue verevarustuseta. Seeläbi aeglustab paast kasvaja arengut. Rinnavähiga hiirtel aeglustas oluliselt kasvaja arengut isegi vaid tunnine paast. Paastumine parandab naistel reproduktiivset ja mentaalset tervist: vähendab stressi, depressiooni ja ärevuse sümptomeid, parandab tuju, enesehinnangut ja unekvaliteeti.

Paastumine vähendab oksüdatiivset stressi, suurendab rakkude uuenemisprotsessi ja näib olevat võtmetähtsusega pikaealisuses ja enneaegse vananemise ennetuses.

Paastumine – taasavastatud ime?

Kaitseb meid näiteks Parkinsoni ja Alzheimeri tõve vastu. On näidanud selliste seisundite nagu südamehaiguste, vähi, rasvumise ja osteoporoosi arengu aeglustumist. Lisaks parandab immuunsüsteemi tööd ja tõstab insuliinitundlikkust, kuna sellel on põletikku vähendav mõju. Seega nii kaloripiirang kui ka palju rangem veepaast toovad sarnast kasu.

Siinkohal mainin igaks juhuks ära, et paastumise kohta olevad uuringud on eelkliinilised, tavaliselt parast paastumist pole kaalulangust valimiga ja tihti ka tehtud loomadega, mida uuringutemaailmas just väga kõrgelt ei hinnata, kuid nagu ma olen varem maininud, siis teatud haiguste puhul on eetilistel näiteks vähk jne ja materiaalsetel põhjustel see pole rikaste tööstusharude prioriteet uurida paastumist, mis ei too neile mingit raha sisse, vaid pigem viib välja, sest inimesed võivad äkki terveks saada ongi väga keeruline läbi viia, mis muidugi ei tähenda seda, et nende väikeste valimite tulemused ei kehtiks meie kõigi jaoks.

Paastumise puhul on veel eriti hea see, et suur osa meist saab selle soovi korral omal nahal järele proovida. Täiesti tasuta v.

Ei leia põhjust miks peaksin ennast sedasi piirama ja jätma välja süsivesikud, sest tervislikud süsivesikud on meie kehale tegelikult väga tähtsad ja nad annavad energiat. Pluss keto-dieedil maha minevad kilod võivad olla ka vee kaal, selleks ka põhjus miks kaal langeb kiiremini. Me ometigi tahame kaalu kaotada rasva arvelt.

Ilma toidulisanditeta võib pikem paast kergesti lõppeda halvatusekooma või surmaga. Kuid toitaine puudus pole ainus paastumisega kaasnev oht. Nagu juba mainitud, kaasneb paastumisega kehas veetaseme langus. On esinenud juhtumeid, kus diureetikume tarvitanud paastuja suri südamerikke tagajärjel.

Pikema paastumise ajal saab kannatada lihaskude. Levinud arvamuse kohaselt see südamelihast ei mõjuta, kuid selles on alust kahelda. Nagu eelnevast poleks veel küll. Tuleb välja, et pika paastumise juures on kõige ohtlikum koht paastu lõpetamine. Paastumise ajal kaotab keha ka olulisi toitaineid, milleks on muuhulgas ka ainevahetuses olulised tiamiin vitamiin B1 ja fosfor.

Juba peale viie päevast paastu on ohtet nende oluliste toitainete tase on liiga madal ja kohe tavatoidule naasmine võib halvasti lõppeda.

OLULISIM KÜSIMUS: MIDA SA TEED PÄRAST PAASTU?

Paastu järgsesse taastumisperioodi tuleb suhtuda väga tõsiselt. Kui juba paastumisega seotud ohtudest rääkida, siis ei saa mainimata jätta ka kes ei tohiks paastuda. Maksa või neerukahjustusega inimesed, porfüüria ning kontrollimatu kilpnäärme ületalituse all kannatajad ning loomulikult rasedad ja rinnaga toitvad naised. Tänapäeval on arsti järelvalve all paastumine muutunud palju ohutumaks.

Müüdid paastumise kohta

On olemas korralikud paastust taastumise protseduurid, söömise eeskirjad ja osatakse ohumärke tähele panna. Pikem, kui tunnine paast, eriti aga pikem kui 3 päevane, võiks toimuda arsti järelvalve all, sest ise ei pruugi sa osata kõiki ohumärke märgata või õigesti tõlgendada.

Näiteks sinu neerud lähevad paastu ajal naatriumi-kokkuhoiu režiimilekuid kui see peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, võib sul kiiresti tekkida elektrolüütide anomaalia, millest annavad märku vaid väsimus ja pearinglus, mida ei pruugi tähele panna enne, kui on juba liiga hilja.

Kokkuvõtteks, paastuda või mitte paastuda? Veepaastud võib pikkuse järgi jagada erinevatesse kategooriatesse.

Müüdid paastumise kohta Müüdid paastumise kohta Paastumise kohta levib üsna vastuolulisi arvamusi ning paljud peavad seda ekslikult ekstreemseks nälgimise vormiks. Teeme selgeks, mis peitub tegelikult müütide taga. Peale toidust loobumise puhastutakse ka vaimselt ja ollakse füüsiliselt aktiivsed.