Kas kondimine poleb koikjal

Nende ingliskeelne nimi on "Human Embryonic Kidney " — ehk siis inimese embrüonaalsed neerurakud. Mida madalamal pulgal oled, seda vähem sõnaõigust sul on.

Kas võib hakata peale Covid positiivse testi saamist antibiootikumi tarvitama? Vastab molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg: antibiootikumid on ette nähtud bakteriaalsete haiguste raviks. Antibiootikume võib tarvitada ainult juhul, kui teil on samaaegselt mõni bakteriaalne nakkus ja teie arst on vastava ravi teile määranud. Kui kaua püsib vaktsiinist saadav immuunsus?

Vastab TÜ kas kondimine poleb koikjal immunoloogia professor Kai Kisand: seniajani ei ole veel teada, kui kaua püsib vaktsiini tekitatav immuunsus.

• Ka Kant tegi seda tervise edendamiseks, rutiinselt h päevas.
• KUULA | Kas täiskuu ja unes kõndimine on omavahel seotud? - Maaleht
• Ultraheli rasva poletamiseks
• Jaan Martinsonspordiajakirjanik Sakari Orava tahaks, et oleks rohkem julgeid sportlasi, kes keelduksid vigastatuna mänguväljakule minemast.

Paar kuud kestnud COVID vaktsiinide kliiniliste uuringute kestel on vaktsineeritute immuunsus püsinud. Uuringud mõistagi jätkuvad. Arvestades uuringuid läbipõdenutel võib loota, et kaitse püsib vähemalt aasta. Miks ma peaksin vaktsineerima, kui vaktsiini kaitse kestus ei ole teada?

Laias laastus jälgitakse vaktsiinide inimuuringutega kolme asja: ohutust, tõhusust ja kestust. Ohutus on tänaseks juba korrektselt tõestatud, seda nii käimasolevate uuringutega, kui ka igapäevaste andmetega. Üle maailma on praeguseks süstitud üle miljoni vaktsiinidoosi. Tänapäevastel vaktsiinidel pikaajalisi kõrvalmõjusid ei esine. Ka tõhusus on uuringutega suhteliselt hästi määratud.

Kindlasti jälgitakse neid inimuuringute osalejaid veel järgnevate aastate jooksul edasi ja selle põhjal määratakse ka vaktsiinide kestus.

See on ka põhjus, miks uutele vaktsiinidele antakse tingimuslikke müügilubasid ja nende üle peetakse rangemat järelevalvet kui tavaliste vanemate vaktsiinide järgi. Kuna vaktsiinide kestuse küsimus pole otseselt tänases kriisiolukorras esmatähtis, siis soovitataksegi vaktsineerida.

Eks aeg näita, kui kaua nad kestavad, tõenäoliselt 1—2 aastat. Kas inimesel, kellel ei esine allergiaid ega kõrvaltoimeid teiste ravimitega, ei teki suure tõenäosusega vaktsiinist erilisi kõrvalnähtusi? Tavalistel inimestel on üldjuhul pärast vaktsineerimist keskpärased sümptomid. Siin on muidugi väike võimalus, et organism ikka pole mingi vaktsiinikomponendiga kokku puutunud ja tekib reaktsioon.

See on aga ka põhjus, miks arstid paluvad kas kondimine poleb koikjal vaktsineerimist 15 minutiks inimestel kabineti lähedusse jääda ootama. Need ägedad reaktsioonide juhtumid on väga harvad. Miks süstitakse vaktsiin käevarde, mitte tuharasse, kus oleks vähem valus? Ise kunagi õppimise kõrvalt õena töötanuna ütleksin pigem, et tuhara piikonda tehtud süstid tegid inimestele rohkemgi valu. COVID vaktsiin on mõeldud lihasesiseseks manustamiseks, tuhara piirkonnas võib vaktsiin vabalt sattuda hoopis rasvkoesse ja siis on vaktsiini tõhusus väiksem.

Õlavarde või reielihasesse süstitud vaktsiin on tõhusam kui tuhara piirkonda süstitud. TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand: iga vaktsiin on pisut erineva koostisega sõltudes sellest, kuidas vaktsiin on välja töötatud. Vaktsiini kõige olulisem koostisosa on väga väike kogus ohutut ja mittenakkavat bakteri või viiruse antigeeni, mis haigestumist ei põhjusta.

Vaktsiini ülesanne on tutvustada haigusetekitaja antigeene immuunsüsteemile, et tekiks eriomane immuunvastus just sellele haigustekitajale. Põhiosa vaktsiinidoosist moodustab vesi.

Selles sisalduvate toimeainete kogused on väga väikesed ning need ei ole reeglina inimestele ohtlikud. Üksnes erandlikel juhtudel kui võib esineda allergia mõne koostisosa suhtes. Vaktsiinid sisaldavad ka väga kas kondimine poleb koikjal kogustes säilitusaineid ja stabilisaatoreid, näiteks sorbitooli ja sidrunhapet.

Need on vajalikud vaktsiini kvaliteedi, ohutu transpordi ja säilivuse tagamiseks. Neidsamu koostisosi leidub vaktsiinidega võrreldes palju suuremates kogustes meie enda organismis ja igapäevases toidus. Vaktsiinidesse lisatud säilitusained, sarnaselt toiduainetesse lisatavatega, aitavad vältida nende soovimatut kas kondimine poleb koikjal ja riknemist. Stabilisaatorid hoiavad aga vaktsiini koostise ühtlasena vältides toimeainete ladestumist vaktsiinianuma seintele transpordi ja säilitamise ajal.

Mõni vaktsiin sisaldab ka väikses koguses adjuvante ehk abiaineid, mis aitavad tekitada tugevamat immuunvastust - näiteks vanuritel, kellel see on muidu tavapärasest nõrgem. Abiained ei kujuta ohtu tervisele. Näiteks toidus ja ravimites on nende sisaldus palju suurem. Praegu Eestis saadaval olevates vaktsiinides adjuvante ei olegi. Täpsem rasva kaotus on lihtne kirjeldus leidub iga vaktsiini infolehel.

Miks põhjustab AstraZeneca vaktsiin rohkem kõrvalnähte kui teised? Pfizeri ja Moderna puhul pidavat 2. See on ka loogiline, kuna selleks hetkeks kas kondimine poleb koikjal immuunsüsteem juba õppinud ogavalgu vastu võitlema ja asub täisrünnakule.

Mis see üldse on?

Arvatakse, et AstraZeneca sagedasemad reaktsioonid peale esimest vaktsineerimist on põhjustatud just adenoviirusest. Looduslikud adenoviirused põhjustavad reeglina kergeid külmetushaigusi. On võimalik, et meie immuunsüsteem tunneb ära AstraZeneca adenoviiruse näol ekslikult ära mõne varasema haigustekitaja ja asub vasturünnakule.

Praegu 7. Mis saab neist noorematest inimestest, kes on nüüdseks juba ühe doosi Astra Zenecat saanud? Mis saab sel juhul 2. Vastab Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Kas kondimine poleb koikjal Oona: vaktsineerimiskuur on oluline lõpuni viia, sest maksimaalne kaitse tekib 2-doosilise vaktsiini puhul pärast teist vaktsiinidoosi. Üldiselt on AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria teise doosi järgselt kõrvaltoimeid vähem kui esimese doosi järgselt ning need on leebemad. AstraZeneca vaktsiiniga Vaxzevria vaktsineerimise järel on esinenud valdavalt alla aastastel inimestel väga harvad ja eripärased trombotsüütide vähesusega tromboosijuhud, mille ravi on tavapärasest erinev.

Alla aastastel inimestel on neid juhtusid esinenud sagedusega juhtu iga vaktsineeritu kohta. Kõik seni teadaolevad juhud on esinenud 1.

Kas enne koondamist peab teist tööd pakkuma?

Ekspertide hinnang on, et kui kui selline reaktsioon 1. AstraZeneca Vaxzevria vaktsiiniga vaktsineerimine ei suurenda ei eakatel ega noorematel patsientidel üldist trombiriski, sealhulgas ei suurenda vaktsineerimine alajäsemete süvaveenitromboosi riski, kopsuarteri trombemboolia riski ega arteriaalse tromboosi infarkti, insuldi riski.

Hetkel puuduvad andmed erinevate tootjate COVID vaktsiinide kombineerimise ohutuse ja tõhususe kohta, seetõttu soovitatakse 2-doosilise vaktsineerimiskuuri puhul teine doos manustada sama COVID vaktsiiniga.

Pikk vastus: AstraZeneca vaktsiini 360 ohuke rasvapoleti on see, et väikeste viirusosakestega, mille sees on koroonaviiruse ogavalgu tegemise õpetus DNA kujul, nakatatakse vaktsineeritava inimese rakke.

Inimese rakus väljub info-DNA viirusosakesest jaon aluseks ogavalgu tootmise protsessile. Ogavalk on meie immuunsüsteemi jaoks nn antigeen ehk võõras osake, mille vastu peab võitlema. Viirusosakesi on info rakku kandmiseks mõistlik kasutada seepärast, et neil on loomulik võime inimese kas kondimine poleb koikjal sisse tungida.

AstraZeneca kasutab infokandjana šimpansi adenoviirust, mida on muudetud nõnda, et see inimeses end ei paljundaks. Viirusosakesi, mida kasutada, ei saa aga niisama kuskilt kokku koguda. Neid peab tootma laboritingimustes. Nüüd jõuame lõpuks selleni, miks on vaja vaktsiini tootmise juures rakke. Nimelt kasutatakse rakkusid viirusosakeste valmistamise vabrikutena.

Rakkudesse viiakse viiruse geneetiline informatsioon koos koroonaviiruse ogavalgu tegemise infoga. Raku sees tekivad selle põhjal viirusosakesed. Need viirusosakesed eraldatakse rakkudest ja alles siis saab neid vaktsiinina kasutada.

Language switcher

AstraZeneca kasutab viiruse tootmiseks HEK rakke. Nende ingliskeelne nimi on "Human Embryonic Kidney " — ehk siis inimese embrüonaalsed neerurakud. Nende rakkude eellased eraldas abordi käigus eemaldatud embrüost hollandi teadlane Alex Van der Eb Tema laboris töötanud järeldoktorant Frank Graham nägi kõvasti vaeva, et muuta need rakud justkui väikesteks valke tootvateks vabrikuteks.

Oma Laboris nimetame me HEK rakke üheks mitmetest rakuliinidest. Rakuliine kasutatakse laboris seepärast, et kuigi bakterite ja pärmidega katseid tehes saab palju informatsiooni rakus toimuvate alusprotesside kohta, on bakter ja pärm oma olemuselt väga erinevad organismid, mis koosnevad paljudest rakkudest nagu näiteks hiir ja inimene. Kui hiirtega saab eetikakomisjoni loal erinevaid katseid teha, siis inimene on katseloomana äärmiselt ebapraktiline.

Ta kasvab aeglaselt ja katse kas kondimine poleb koikjal ei saa temas püsivaid muutusi esile kutsuda : Seni parimaks aseaineks inimspetsiifiliste protsesside uurimiseks on laborites rakuliinid, ehk siis kas spetsiaalsetes mahutites või Petri tassidel kasvavad rakud, mida saab paljundada ning aastaid vedelas lämmastikus säilitada. Kõige kuulsam ja kõige rohkem kasutatud rakuliin on HeLa — inimese emakakaelavähi rakud, mis eraldati Henrietta Lacksilt veidi enne ta surma Praeguseks on umbes immortaliseeritud piiramatult paljunevat rakuliini rohkem kui loomaliigilt.

See protsess on järjestikku selline: Kehasse süstitakse vaktsiinidoos Vaktsiin siseneb inimese lihasrakkudesse õlas Lihasrakud hakkavad tootma viirusele omast ogavalku ja seda väljutama Immuunsüsteemi rakud patrullivad kehas ringi ning otsivad võõraid valke ja organisme.

Kuna nad pole varem selliseid ogavalke kunagi kohanud, tuntakse neid kui ohuna ära. Asutakse vasturünnakule. Immuunsüsteemis on palju erinevaid rakke, kellel kõigil on erinevad ülesanded. Osad rakud hakkavad uut ründajat eemaldama, osad võivad koguni rünnata vaktsineeritud rakke, sellest ka kõrvalmõjuna valu süstimiskohas.

Mõningatel juhtudel võib immuunsüsteem ka natuke üle reageerida ja palub kehas palaviku tekitada, mis on väga sage kõrvalnäht. Järgmisena on kõige tähtsam roll aga immuunrakkudel, kelle ülesanne on õppida tundma neid võõraid viirusosakesi dendriitrakud. Dendriitrakud omakorda liiguvad edasi meie lümfisõlmedesse, kus asuvad meie immuunsüsteemi põhilised võitlejad ja ka immuunmälu eest vastutavad rakud. Dendriitrakud tutvustavad ka lümfisõlmedes olevatele rakkudele seda uut sissetungijat ogavalku.

Võitlejad hakatakse ogavalgu vastu juurde paljundama ning hakatakse tootma ka ogavalgu vastaseid antikehi. See on üldiselt ka põhjus, miks lümfisõlmed paiste lähevad kas kondimine poleb koikjal vaktsineerimise kui ka haigestumise puhul. Kogu see protsess võtab mõned nädalad aega. Vaktsiinis olev RNA ise on aga selleks ajahetkeks juba kehas enamasti ära lagundatud, seega ei toodeta kas kondimine poleb koikjal ogavalke üleliia juurde.

Immuunsüsteem rahuneb maha.

Tippsport on noateral kõndimine

Kuid samuti on saavutatud ka kerge esmane immuunsus. Teise vaktsiinidoosiga tuletatakse immuunsüsteemile meelde, et ta ei tohi laisaks minna. Immuunsüsteemile jäetakse mulje, et ogavalgud on võõrad molekulid, millega keha pidevalt kokku puutub ning mille vastu on vaja ehitada üles kas kondimine poleb koikjal mälu. Kui nüüd järgmine kord peaks aga viirus kehasse sisenema, siis tuntakse kas kondimine poleb koikjal kiiremini viiruse pinnal olevad ogavalgud ära. Organismil olemas juba vajalikud antikehad ja rakud viiruse vastu võitlemiseks.

Kas vaktsiini kõrvalnähtude leevendamiseks võib kasutada tavapäraseid küsimüügiravimeid, mida kasutatakse valu kas kondimine poleb koikjal palaviku puhul ibuprofeen, rasvadus kaadrid Vastab peremeditsiini kaasprofessor Kadri Suija: kui tegemist on üldise enesetunde muutusega, näiteks on halb on olla, esineb süstekoha punetus ja valu või turse, väsimustunne, peavalu, iiveldus või palavik, siis tuleks puhata, vajadusel võtta valuvaigistit ja jälgida enesetunnet.

Kodused ravivõtted sobivad siin hästi. Kui enesetunne paari päevaga ei parane või palavik püsib väga kõrgena ning lisandub midagi muud, näiteks lööve, hingeldus või teadvusehäired, siis tuleks konsulteerida kas oma perearstikeskusega või perearsti nõuandeliiniga. San Diego teadlased näitasid hiljutiet ogavalk kahjustab oluliselt veresoontes paiknevaid endoteeli rakke.

Kas korduv vaktsineerimine suurte koguste ogavalkudega võib olla organismile kahjulik? Vastab TÜ funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner: Kasutatavad vaktsiinid ei sisalda otseselt ogavalke.

Need sisaldavad juhendeid, et süstitud kohas asuvad lihasrakud ise ogavalke toota saaksid. Need ogavalgud tükeldatakse juba seal lihasrakus ära, "söödetakse" väikeste juppidena immuunrakkudele ette, kes omakorda õpivad nende najal ogavalkude vastu võitlema.