Mis paneb meid poletama, Erkki Raasuke: arvasin, et olen raudmees, aga ei ole - Eesti Päevaleht
Lõkkes tohib põletada vaid puhast ehk immutamata puitu. Kui suur osa rahvamajandusest loob riigile tegelikult tulu? Euroopa roheleppe tõlkimine Eestimaalase, ettevõtja ja ka ametniku jaoks on rohelepe täna veel tõlkimata. Need riigid, kes ei saa raha emiteerida, müüvad riigivõlakirju või laenavad.
Site wide poll
Miks me tunneme külm Kuum pliidiraud ja jääkuubik ei tundu just eriti sarnased välja. Aga mõlemad need objektid saavad tekitada valu.
Suur kuumus ja äärmuslik külm on mõlemad võimelised tekitama nahale vastikuid põletushaavu ja selgub, et meie aju monitoorib neid soojuslikke äärmusi sarnasel viisil. Tavaliselt me peame nahka — ja selles asuvaid närve — vastutavaks puudutuste tundmisel, aga see, millele bioloogid viitavad kui "somatosensation" katab tegelikult laia tajuspektrit.
Account Options
Loomulikult on olemas puudutus ise, kui nahk tunneb mehaanilist stiimulit, aga lisaks sellele on olemas propriotseptsioon e süvatundlikkus, ehk võime tunnetada keha jäsemete asendit, ja notsitseptsioon e valutundlikkus - võime tunnetada valu, olgu selleks ekstreemsed temperatuurid, keemiline ärritus või kellegi näpistus mehaaniline ärritus. Valu tunnetamine on keha vastus notsitseptsioonile.
Esmalt tundub see definitsioon ilmselt kummastav, kuna koolides õpetatakse, et meil on vaid viis klassikalist meelt kuulmine, maitsmine, jne. Siiski mis paneb meid poletama neid meeli rohkem ja üks neist on süvatundlikkus, mis kasutab lihastes olevaid Golgi kõõlusorganeid ja lihaskääve, et aru saada, kui palju on lihased välja venitatud ja selle põhjal saab meie aju aru, millises asendis meie lihased on.
Sõltumata sellest, kas valu tekitav stiimul on mehaaniline, keemiline või soojuslik, sunnib valutundlikkus meid selle eest põgenema. Pistke oma käsi tulle ja tekkiv põletuse tunne paneb teie keha kätt tulest välja tõmbama nii kiiresti kui võimalik.
Päringukorv
Ehkki see võib tunduda ebameeldiv, on valu tõestus sellele, et teie keha näeb kõvasti vaeva enda ohutuna hoitmisega. Oleksime suures hädas, kui kaotaksime oma võime valu tunda. Valutundlikkuse eest vastutavad sensoorsed närviretseptorid mis paiknevad närvirakkude ehk neuronite küljesmis tunnevad ära mingi järsu füsioloogilise muutuse - nt järsk temperatuuri muutus kuum pliidiraud, külm jäämehhaanilise muutuse näiteks sisselõikamine noaga või käe ukse vahele jäämine või keemilise muutuse mingi intensiivne keemiline signaal, näiteks tšillipipras olev kapsaitsiin stimuleerib samu reptseptoreid, mis vasutavad põletusaistingu eest - mistõttu on tšillipipart süües tunne, nagu suus põleks, kuigi tegelikult mingit temperatuuri muutust ei ole.
Nagu füsioloogias ikka, saab kõik taandada raku tasandile. Näiteks kui järsku avaldub jäsemele suur mehhaaniline surve käsi jääb kuhugi kinni vmson see potentsiaalselt ohtlik. Nende ohtlike stiimulite äratundmisele mille eest vastutavad sensoorsed närvirakud vastab keha valuga, kuna see on ''hea motivaator'' valu ei ole just eriti meeldivmiks kutsuda esile vastav käitumismuster nt käe eemale tõmbamine mis paneb meid poletama seda vähem aega on valus.
Sensoorsed neuronid neuron on närvirakk on siis sellist tüüpi närvirakud, millel on omadus reageerida ära tunda mingile muutujale temperatuur, mehhaaniline pinge. Seevastu näiteks motoorsed neuronid üldiselt sellistele muutujatele ei reageeri - nemad vastutavad nt jäsemete liigutamise eest kui täpsem mis paneb meid poletama siis: üks motoorne neuron vastutab mingite konkreetsete lihaskiudude liigutamise eest.
Raasiku Valla FC toob mehed teleka eest väljakule
Lihaskiud moodustavad lihaskimbud ning need omakorda lihased. Lihased on siis juba võimelised jäsemeid liigutama.
Shutterstock Jäätmekäitlusettevõte Eesti Keskkonnateenused paneb jaanipühade eel inimestele südamele, et lõkkeks ettevalmistusi tehes ei unustataks põletamisega seotud keskkonnariske ja ei seataks ohtu ka enda tervist.
Selleks, et tervet jäset liigutada, on vaja kaugelt rohkem, kui ühte motoorset neuronit - lihases on palju lihaskimpe ning veel rohkem lihaskiude, milledele vastavad omakorda motoorsed neuronid. Käsuahelavõrgustiku esimeseks lüliks on valk sensoorse neuroni retseptoris.
Miks me tunneme külm Kuum pliidiraud ja jääkuubik ei tundu just eriti sarnased välja. Aga mõlemad need objektid saavad tekitada valu.
Valkudel on teatavasti nii ''täidesaatev'' roll meie kehas viivad läbi igasuguseid biokeemilis reaktsioone kui ka signaliseeriv roll. Valkudel ja teistel molekulidel mõistust ei ole, seega ei saa kohe selle valgu ruumilise struktuuri muutust ära tundev molekul ''järeldada'', et tegu on temperatuuri muutusega.
Erkki Raasuke tegi Pirita metsades õige mitu ringi. Rajad on head, minge tehke ka mõni! Foto: Rauno Volmar Erkki Raasuke on veerand sajandit panganduses liigutanud mägesid, ent tegutsemine ise on talle alati suuremat rõõmu pakkunud kui sellest rääkimine. Ametid on teda küll aeg-ajalt seda tegema kohustanud. Isiklikest asjadest pole Raasuke kunagi juttu ei teinud.
Elektriliseks signaaliks on tavaliselt ioonide Na, K, Cl, Ca liikumisest põhjustatud elektrokeemiline impulss, keemilise signaali puhul mingi signaalmolekul.