Taielik keha tostmine parast kaalulangust

Tugeva soo esindajate depressioon on raskem ja selle paranemine võtab kauem aega. Kõige levinum on oma kehakaalu hindamine kehamassiindeksi KMI abil. Menüü koostamisel peaks lähtuma oma toitumisharjumustest. Kui te ei saa seda iseseisvalt, peate kindlasti külastama psühhoterapeudi.

Valgupulbrid on ühed populaarsemad toidulisandid maailmas ning seda kindla põhjusega. Toome siinkohal välja mõned võimalikud valgupulbri kasutegurid tervisele: Kaalujälgimine Valgurikaste toitude söömine ja toidulisandite tarbimine võib aidata säilitada kauem täiskõhutunnet. See omakorda aitab valida väiksemaid toiduportsjone ning vältida näksimisi, see omakorda aitab säilitada tervislikku kehakaalu või vajadusel kaalu kaotada.

Normaalsel kaalul on omakorda suur hulk kasulikke omadusi — kahanenud südamehaiguste risk, normis vererõhk, korras kolesteroolitase jne. Lihaste kasvatamine Valk on lihaste kasvu jaoks hädavajalik. Paljud harrastus sportlased ja jõusaalihuvilised tarbivad valgujooke ja -batoone, sest need aitavad peale füüsilist pingutust paremini taastuda ja lihastel areneda. Mitmed uuringud näitavad, et valgulisandid parandavad märkimisväärselt lihaste arengut ja tugevust tervetel täiskasvanutel, kes teevad vastupidavusharjutusi, näiteks raskuste tõstmist.

Taastumine pärast treeningut Lisaks lihaste kasvule aitab valk kahjustatud lihaseid ja kudesid parandada.

Kuidas pärast stressi kiiresti ja tõhusalt kaalus juurde võtta

Seega võivad valgulisandid aidata kiiremini valulikel lihastel peale treeningut taastuda ning aidata parandada nende töövõimet ning lihasvalkude sünteesi. Oma teekonna alguses kuulusin mina nende esimeste sekka. Ühel päeval võtsin lihtsalt vastu otsuse, et võtan kaalust alla, maksku, mis maksab! Ja tõepoolest, seda ma tegingi — võtsin kaalust alla. Kuid hind, mis selle eest maksin oli kõrgem, kui oleksin osanud arvata.

6 viisi, kuidas veejoomine soodustab kaalulangust

Maksin selle eest oma heaolu, sotsiaalsuse, enesekindluse ning vaimse ja füüsilise tervisega. Kehakaal defineerib iseloomu Kehatüübilt ei ole ma kunagi olnud kõhn või sihvakas naisterahvas. Eks aastaid tagasi, kui kõik alguse sai, oli mul ka päris mitu pehmet kilo, kuid see inimene, keda peeglist nägin, oli minu jaoks niivõrd kole ja ebameeldiv, et lausa nutt tuli peale. Justkui defineeriks kehakaal inimese iseloomu, põhimõtteid, arukust ning seda, milline ta on isikuna.

Määravaks sai hetk, kui purunes minu tolleaegne suhe ning milles süüdlaseks pidasin oma välist ilu ja paksust. Täna tagasi vaadates mõistan, kui rumal ma võisin olla ning loomulikult ei olnud see põhjuseks, aga täpselt sellisena ma end nägin. Esimese sammuna hakkasin jälgima oma toitumist ning panin kirja vägagi mõistliku ning reaalse numbrilise eesmärgi.

Võtsin ette ühe suure tühja kaustiku ning hakkasin sinna iga päev üles märkima kõike, mida söön. Must-valgel seda kõike vaadates ning hinnates, nägin ka ise kohti, mida saaks parandada. Mulle tuli veel appi kõikvõimas Google, kes aitas mul leida õigeid nippe ja inspireerivaid kogemusi, millega oma toitumist muuta.

Esimesed tulemused ja eesmärgid Minu menüüst kadusid kõik maiustused ja saiatooted. Umbes nädala-paari pärast liitusin Revaliga ning hakkasin ka usinalt trennis käima.

Spordi tegemine ei olnud mulle võõras. Eriti hea on teada, et kaalunumber on muutuses. Kaalun end tihedamalt ja vaatan rohkem, mida söön ning kui palju liigun. Võib lausa öelda, et järjest enam kaalu kaotades tekib hasart. Ilusam keha paneb rohkem lihtne kaalulangus soomise nouanded. Näiteks mahuvad nii taielik keha tostmine parast kaalulangust nooremana kantud riided juba selga.

Ja see tekitab väga hea enesetunde! Olen nüüdseks oma söögivaliku täiesti ümber vaadanud. Spetsiaalset dieeti ma ei pea.

Varasemalt olen dieedid alati pooleli jätnud kuna mulle ei sobinud, et pean ennast pidevalt piirama. Päevas saab nii toiduenergiat üle kcal vähem ja aastas üle kcal. Ülaltoodu oli ainult illustreeriv näide. Kui te ei söö iga päev näiteks hapukoort ja majoneesi, siis ärge hakake neid ka nüüd sööma. Samuti ei muutu aastas üle oma vajaduste söödud 20 kg rasva kõik keharasvaks, küll aga ligi pool sellest.

Esimesed tulemused ja eesmärgid

Suhkur, maiustused ja soolased näksid: Ühe portsjoni energiasisaldus on umbes 40 kcal. Eelistage mett suhkrule, šokolaadi kompvekkidele, kuid sööge neid tagasihoidlikult, parem mitte üle kahe portsjoni päevas. Kiusatuse vältimiseks ärge ostke neid koju valmis. Taimeteed võiks juua suhkruta, vältida karastusjooke ja küpsiseid, saiakesi, sest isegi ainuüksi mõni küpsis võib anda juba kcal.

Kui võrrelda omavahel maiustusi ja köögivilju, siis — kcal saab kätte umbes kahe kommiga, köögivilju võib aga süüa — grammi — kumb täidab rohkem kõhtu? Ka soolastest näksidest kartulikrõpsud, soolapähklid, soolaküpsised tasub parem hoiduda. Puuviljamahl tuleks lahjendada veega pooleks. Joogiks sobib hästi ka tee, eriti valge ja roheline tee, ka puuvilja- ja taimeteed, kuhu suhkrut või mett lisada tagasihoidlikult või üldse mitte. Vältida suhkruga karastusjooke ja olla alkoholi tarbimisega mõõdukas.

Vesi on kõige tähtsam toitaine Inimese veevajadus sõltub väga mitmetest teguritest. Lisaks vanusele sõltub veevajadus ka kehalisest aktiivsusest, kuna higiga kaotab inimene palju vett. Veevajadus suureneb näiteks ka valgurikka dieedi puhul.

Valkude laguproduktideks on kusiaine, kusihape, kreatiin ja teised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis suures koguses on organismile kahjulikud ja need peab eemaldama suure koguse vedeliku joomisega.

Valdava osa veest saab inimene jookide ja toiduga. Inimese veevajadust võib arvutada olenevalt keskmisest energiavajadusest, mis on otseses seoses kehalise koormusega. Keskmine veevajadus on taielik keha tostmine parast kaalulangust ml kcal energia kohta. Kui inimene saab toidu ja jookidega kcal, siis peaks see sisaldama 2,5 liitrit vett, millest enamik saadakse toidu ja joogiga.

Ainevahetuse käigus tekib lisaks juurde umbes ml vett. Seda seisukohta teaduslikud uuringud ei kinnita. Rohke vee joomine, mis ületab neerude võime eraldada vett 0,7—1 liitrit tunnis võib kutsuda esile nn vee mürgituse ja naatriumi vaeguse. Vale on ka arvamus, et rohke vee joomine peletab söögiisu ja tekitab täiskõhutunde.

Veevajadus suureneb füüsilise koormuse ning palava ilma korral.

Kellele ja milleks on vaja valgupulbrit?

Karastusjookide liigtarbimist seostatakse ülekaalu ja rasvumisega Karastusjookide, aga ka mahla- ja energiajookide energiasisaldus tuleb valdavalt suhkrust. Seega näiteks kcal energia puhul kcal, millele vastab ca 40 grammi ehk ligi 9 teelusikatäit suhkrut.

Pooles liitris limonaadis on umbes 50 grammi suhkrut ning klaasitäis karastusjooki annab seega ligi kcal ehk sama palju kui grammi kapsast. Kuigi mahlas on palju vajalikke aineid, sisaldavad ka need umbes sama palju suhkrut kui karastusjoogid. Kuigi mahladele ei tohi tootmise käigus suhkrut lisada, sisaldavad need päris palju nn looduslikke suhkruid. Seega peab ka kaalulangetaja mahla tarbimist piirama ja soovitavalt lahjendama seda veega. Nektareid ning mahlajooke võiks pigem mitte juua.

Tähelepanu tuleks pöörata kofeiini sisaldavatele jookidele, kuna kofeiin on diureetikum — see on aine, mis eemaldab organismist vett ja mineraalsoolasid. Kuna koolajoogid nagu ka kohvi ja kange tee sisaldavad kofeiini, siis nende liigne joomine võib janu kustutamise asemel hoopis vett organismist väljutada. Efekt on väiksem, kui ollakse regulaarne kohvitarvitaja. Alkoholil on väga suur mõju kehakaalule. Kaalulangetamise ja alkoholitarvitamise puhul peab silmas pidama kolme asja: Alkohol annab energiat.

Üks gramm puhast alkoholi annab 7 kcal, kuid nii mõnedki alkohoolsed joogid sisaldavad lisaks alkoholile veel suhkrut ja vahel ka rasva koore- ja munaliköörid. Kaalulangetaja sööb vähem ning seetõttu on alkoholi toime kiirem. Kui inimene on alkoholi alla neelanud, osutab keha sellele erilist tähelepanu. Erinevalt toidust, mis peab enne seeduma, imenduvad väikesed alkoholi molekulid läbi pet ka rasva kadu ja jõuavad juba minutiga ajju.

Kui magu on toitu täis, on imendumine aeglasem. Seega peaks enne midagi sööma ja alles siis jooma. Alkohol tõstab ka söögiisu Et kaalulangetamine väga ebameeldivaks ei muutuks, ei pea kaalulangetaja alkoholist täielikult loobuma.

Ta peaks aga arvestama kui palju alkohoolne jook annab energiat ja tarvitama alkoholi harva. Kuid klaas veini sünnipäevapeol või väike kann lahjat õlut kord nädalas ei ole suur patt. Alkohoolsete jookide keskmine energiasisaldus, kcal: Kaalulangetamise juurde kuulub ka kehalise taielik keha tostmine parast kaalulangust suurendamine.

See ei pea olema just spordisaali külastamine. Igasugune liikumine kiirendab ainevahetust, mis jätkub ka mõnda aega pärast liikumise lõppemist.

Seepärast on soovitatav iga päev või vähemalt 4—5 korda nädalas mõõduka koormusega umbes 60 minutit aktiivselt koormata oma füüsist ja vähendada istumisega seonduvaid tegevusi. Kehaline koormus suurendab ja tugevdab lihaseid, kaasa arvatud südamelihast.

Stressiolukordade mõju inimese kehale

Suure ülekaaluga inimestele sobib suurepäraselt ujumine, kuna see ei ole suureks koormuseks liigestele. Oluline on teada, et kui suureneb lihasmass, kiirendab see omakorda ainevahetust.

Alustuseks on kõige parem teha hommikuti või õhtuti umbes tunniajane tempokas jalutuskäik. Kehalise aktiivsuse suurendamisel tuleb olla teadlik ka sellega kaasneda võivatest ohtudest. Kui olete saavutanud esialgse eesmärgi, siis võite päevast energiasisaldust tõsta oma kaalule ja füüsilisele aktiivsusele vastava soovitusliku tasemeni, kuid jätkake kindlasti liikumisega. Kontrollige kaalu regulaarselt, kuna kaalu säilitada on sama raske või raskemgi kui kaalu langetada.

Vaid umbes kümnendik kaalus alla võtnutest suudab seda säilitada. Kui olete pikka aega olnud rasvunud ja nüüd ideaalse kaaluga, tunneb te keha end ohustatuna ja püüab raske vaevaga saavutatud kergemat kehakaalu uuesti suurendada. Selleks, et kehakaal oleks kontrolli all, on soovitav: Jätkake toitumise jälgimist, sisestades andmed toitumisprogrammi iga päev või n-ö enda kontrollimiseks vähemasti aeg-ajalt.

Kehakaal defineerib iseloomu

Oletame, et oleme harjunud iga kord peale rasket päeva diivanile heitma ja komme sööma. Järjekordse stressirikka päeva lõpus tunneme vajadust lõõgastuda just magusat nosides. Kommi mitte süües tunneme end halvasti ja võib-olla veidike tusaselt — on tekkinud tingitud refleks. Rasked eluperioodid, pingeline töö või muud emotsionalselt kurnavad situatsioonid tekitavad õpitud isu suhkrurikka toidu järgi. Sestap soovitatakse toitu mitte kasutada enda premeerimiseks või kurbuse peletamiseks.

On juba üpris ära leierdatud tõsiasi, et süüa tuleks küllastatuse tundeni ja mitte, piltlikult öeldes, kurguni.

Umbes minutiga jõuab aju ülejäänud kehaga suheldes tõdemusele, et rohkem toitu pole vaja. Sellise lühiajalise küllastumuse eest vastutavad hormoonid CCK kületsüstokiniingreliin, PP pankrease polüpeptiid ja oksüntomoduliin.

Insuliin ja leptiin on pikaajalised isuhormoonid, mis reguleerivad ka kehakaalu ja energia tasakaalu. Kõik hormoonid kajastatakse keha põhilisse isusid reguleerivasse organisse, milleks on aju keskosas paiknev hüptaalamus. Leptiinist räägime nüüd ka lähemalt. Algselt tuleneb sõna leptiin tuleneb kreeka keelsest väljendist leptos, mis eesti keelde otse tõlgituna tähendab kõhna.

Leptiini tuntakse ka kui nälga blokeerivat või täiskõhutunde hormooni, mis mõjutab hüpotaalamust ja sealtkaudu vähendab toidu tarbimist. Üllatuslikult, toodab leptiini keha rasvkude, et informeerida aju keha energiavarude kohta.