Kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus.
Küberturvalisuse pädevuskogukond koosneb kodanikuühiskonnast, nõudlus- ja pakkumispoolsest tööstusharust, haridusasutustest sealhulgas VKEdest, akadeemilisest ja mittetulunduslikest teadusorganisatsioonidest ning -ühendustest, samuti teaduskogukonnast, kasutajate ühendustest, üksikekspertidest, asjaomastest Euroopa standardiorganisatsioonidest, muudest ühendustest ning avaliku sektori üksustest ja muudest üksustest, kes tegelevad küberturvalisuse valdkonna operatiivsete ja tehniliste küsimustega. Muidugi aitab ka n-ö rahuajaks sobilike unelmate üle arutamine kriisis samme seada, aga see pole meie eesmärk. Vaatleme lähemalt, kuidas tehnoloogia aitab ületada distantsi ning kuidas see kergendab kommunikatsiooni.
Autorid on teadlikud, et Mõistagi võib see korduda. Kuna tegemist oli sunnitud olukorraga, polnud kõik kaugeltki unelm. Tehnoloogiakompassi fookus on siiski just unelmate kaugõppel. See ei pruugi tähendada, et õpitakse ainult distantsilt. Ka siis, kui kombineeritakse kaug- ja lähiõpet, on kaugõppe põhimõtted olulised tundides, kus õppija ja õpetaja ei kohtu.
Muidugi aitab ka n-ö rahuajaks sobilike unelmate üle arutamine kriisis samme seada, aga see pole meie eesmärk. Tehnoloogiakompassis käsitleme kaugõpet kui võimalust õpet mõistlikult rikastada, tuues välja nii selle eelised, võimalikud väljakutsed kui ka tulevikusuundumused.
Seletame lahti kaugõppe mõiste ja näitame selle seost teiste lähedaste mõistetega. Kiikame lühidalt ka ajalukku, et eelkõige näha, kuidas tehnoloogia kaugõppe arengule kaasa on aidanud.
Mis on kaugõpe?
Siiski tasub meeles pidada, et kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus hakkas kaugõpe levima alles hiljuti ning uuringuid selle mõjude kohta üldhariduses on veel vähe. Seega tasub teemal ka tulevikus silm peal hoida. Kuigi erinevates kontekstides palju tsiteeritud, tundub see sellegi teema sissejuhatuses ootamatult sobilik olevat. Aga lahkame nüüd seda lauset. Arno jõudis koolimajja kaugõppe seisukohalt muidugi mõttetus. Miks peaks üldse koolimajja jõudma?
Kaugõpe võimaldaks Arnol kooli jõuda ka kodus olles. Õpetaja Luule oli juba aastakümneid unistanud Jaapani külastamisest kirsside õitsemise aegu.
Paraku on see Eestis kooliaeg ning kui ta direktorile Jaapanit ja kirsse mainis, ütles too naljatades, et mine-mine, aga ükski tund sellepärast ära kaalulangus toeline toit ei tohi. Luule korraldaski nii, et sai anda kõik tunnid kaugel olles. Hoolimata väikesest kartusest kõik sujus. Lapsedki olid põnevil, sest teistmoodi tunnid tõid nende koolipäeva vaheldust.
Luule otsustas ka edaspidi vajadusel kaugõpet kasutada.
Siiski pani ta mõne aja pärast tähele, et kõikidele õpilastele see õppevorm ühtviisi hästi ei sobi. Kui kaua hoida rasva poletamise sudame loogisagedust Mart oli pikemalt haige, leppis õpetaja Luule parim rasvapoleti jalgrattasoit kokku, et igal reedel helistatakse ja räägitakse õpitav materjal kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus.
Mart oli nende kõnede ajal palju jutukam ja ka õppimine läks tegelikult ladusamalt kui klassiruumis, kus poiss tundus veidi krampis olevat. Teise õpilase, Kristeliga, nii hästi ei sujunud — muidu krapsakas õpilane oli distantsil õppides kuidagi tujutu ja jättis töid tegemata. Võib-olla mõjus kuidagi publiku puudumine?
Это часть следующего цикла, - ответил Орел.
Omapärane kogemus oli Luulel Mai ema Liisiga, kes ka muidu oli tütre õppimisega alati hästi kursis olnud, aga Liisiga spordilaagris kaasas olles võttis tütre õpetamise suisa üle. Luule ei saanudki Maiga rääkida, vaid ainult tema emaga. Nüüd kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus Luule selle üle, kellele ja kuidas distantsilt õppimine sobib ning millistes situatsioonides seda tõhusalt kasutada saab.
Mis on kaugõpe? Kaugõpet ehk distantsõpet on defineeritud erinevalt. Kõige üldisemalt on see õppevorm, mille puhul kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus õpetajad ja õpilased üksteisest kaugel ning seetõttu kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks erinevaid tehnoloogiaid. Kaugõpe pole uus, selle õppevormi juured ulatuvad tagasi Esialgu olid suhtlemist võimaldavateks tehnoloogiateks kas kirjavahetus või massimeedia, mis tänapäeval on üha enam asendunud õppe läbiviimisega interneti teel.
Otsene kontakt õppija ja õpetaja vahel ning ka õppijatel omavahel võib kaugõppe puhul täielikult puududa, nagu see on näiteks vaba juurdepääsuga e-kursustel ehk MOOCidel Massive Open Online Course.
Samas võimaldavad videokonverentsi vahendid kaugõpet läbi viia ka nn virtuaalse klassiruumi vormis, kus õpitakse tavakoolile sarnaselt tunniplaani alusel, aga näiteks erinevaid virtuaalseid keskkondi kasutades. Kaugõpe võib olla nii formaalne õppekava alusel õppimine haridusasutuses, töökohal vm, kus lõpetamist tõendab tunnistus kui ka mitteformaalne eesmärgistatud, kuid vabatahtlik, sisult ja vormilt vähem piiritletud.
Kaugõppel on suur roll elukestva õppe paremas korraldamises ning selle mõju tugevdamises Carr et al. Tundub, et pea kõik ongi kaugõpe!
Muidugi toimub osa õpet ruumiliselt eraldatuna ka siis, kui seda tavapäraselt kaugõppeks ei nimetata. Näiteks iseseisev töö, mida kodus õpetajast ja kaasõppijatest eraldi tuleb teha.
Ka ümberpööratud klassiruumi metoodika puhul omandavad õppijad uue materjali iseseisvalt, et klassis siis juba sealt edasi minna saaks. Seda kasutati tänapäevase sessioonõppe tähistamiseks, kus õppija eraldatus oli võrreldes tavaõppega ajaliselt pikem, kuid vahepeal toimus siiski intensiivne auditoorne õpe kas kord kuus või harvem.
Terminid on aga ajas muutuvad. Uudisdigisõnade korje ehk sõnaus raames otsiti digikultuuri aastal suupäraseid eestikeelseid termineid digitehnoloogiaga seotud mõistetele.
Pakutud sõnast valis komisjon välja kümme, mida soovitab uudisdigisõnadena kasutusele võtta. Seepärast on ka selles peatükis kasutatud distantsõppe tähistamiseks just kaugõppe terminit. Küll aga võivad mitmed teised siin peatükis käsitletud põhimõtted ja ideed kehtida ka neil juhtudel.
Kaugõpet kasutati juba enne arvutite tulekut ning see ei eelda tingimata arvuti ega teiste digivahendite kasutamist.
E-õpet erinevaid digivahendeid, internetti jms kasutatakse õppeprotsessis sageli ka klassiruumis, kui ei ole tegemist kaugõppega. Joonis 1. Kaugõppe seos teiste õppevormidega. Autor Mart Laanpere Tallinna Ülikool Kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus Lähiõpe face to face on õppe korraldamise viis, mille puhul õpe toimub auditooriumis või klassiruumis.
Kaugõpe e distantsõpe distance learning on õppevorm, kus õppija on õpetajast ruumiliselt eraldatud ja õppeprotsess sisaldab kahepoolset kommunikatsiooni.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel
Veebiõpe e veebipõhine õpe web-based learning on kaugõppe vorm, milles kasutatakse erinevate õppetegevuste läbiviimiseks internetti. Hübriidõpe hybrid learning on õppevorm, milles kombineeritakse kaug- ja lähiõpet.
Hübriidõpe jaguneb omakorda põim- ja paindõppeks. Põimõpe blended learning on õppevorm, kus õppetöö toimub osa ajast füüsiliselt klassiruumis ja vahepeal kasutatakse kaugõpet.
- Kaalulanguse ajakirja lehekuljed
- Hariduse tehnoloogiakompass – Tehnoloogiatrendide ülevaade haridusrahvale
- Интересно, понравилось бы ей в этом месте.
- Kuidas poletada rasva keha kiiresti
- Face fat burn masin
- Мы принесли тебе теплую одежду, но у нас не хватает сил сдвинуть крышку.
Paindõpe hybrid flexible learning, HyFlex learning on õppevorm, mille puhul kasutatakse üheaegselt kombineerituna auditoorset kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus kaugõpet nii, et osa õppijaid on füüsiliselt klassiruumis ja teine osa ruumiliselt eraldatud.
E-õpe e digiõpe e-learning on digivahendite kasutamine õppetöös, mis võib toimuda nii lähi- põim- paind- kui ka veebiõppes.
Koduõpe homeschooling on õppevorm, kus õpe toimub lapsevanema soovil või lapse tervisest tingitud põhjustel kodus, haiglas või mujal väljaspool kooli. Kolm mõistet, mida kiputakse sageli segi ajama Haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud koduõppe korra tähenduses on koduõpe õppetöö korraldamine väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist või õppetöö läbiviimise korraldamist lapsevanema eestkostja, hooldaja poolt.
Eestis hindavad koduõppel olevat õpilast vastava klassi õpetajad. Põimõppe puhul kasutatakse vaheldumisi nii lähiõpet kui ka kaugõpet.
Hariduse tehnoloogiakompass
Võrreldes paindõppega peetakse seda sageli efektiivsemaks, sest säilib füüsiline kontakt õpetajate ning kaasõppijatega ning ka õppijate hindamine on lähiõppes objektiivsem. Põimõpet on õpetajal ka lihtsam korraldada, sest tegevusi, mida oleks keeruline teha distantsilt, on võimalik viia läbi lähiõppes.
Paindõpet on õpetajal seevatu keerulisem korraldada, sest üheaegselt viibib osa õppijaid klassiruumis, teine osa osaleb aga virtuaalselt. Sel puhul tuleb õppetegevused valida viisil, et need sobiksid mõlemale grupile ning õpetaja peab samaaegselt toetama nii klassiruumis kui ka distantsilt õppijaid. Kaugõppe ajalugu tehnoloogia valguses Uued tehnoloogilised vahendid on andnud läbi ajaloo võimaluse kaugõpet paremaks ja kättesaadavamaks muuta. Vaatleme lähemalt, kuidas tehnoloogia aitab ületada distantsi ning kuidas see kergendab kommunikatsiooni.
Loe ka täpsemat ülevaadet kaugõppe ajaloost. Miks kaugõpet kasutada? Lihtne vastus sellele küsimusele kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus — sellepärast, et õpilane ja õpetaja asuvad üksteisest kaugel. Üksteisest kaugel võivad nad olla nii omal soovil kui ka neist sõltumatutel põhjustel.
Kui näiteks asustus on väga hajus, õpilasi on vähe ning kooli pole võimalik pidada, võib seal elamine olla teatud määral inimese enda valik. Kui aga valik on juba tehtud, võib kaugõpe olla n-ö sunnitud variant.
Teisalt, isegi kui õpilane elab kooli kõrval, võib ta võimalusel eelistada kaugõpet, kuna saab tunnitöö distantsilt kiiremini tehtud või eelistab ta õppida näiteks õhtuti, sest see on tema jaoks kõige efektiivsem aeg. Siiski ei pruugi kaugõpe alati tähendada suurt ajalist paindlikkust. Kui näiteks õppijad asuvad erinevates riikides, tuleb reaalajas veebitundide planeerimisel arvestada ajavöönditega või korraldada õppetööd sellest tulenevalt väiksemates rühmades.
Kellele kaugõpe sobib? On õppijaid, kellele lähiõpe erinevatel põhjustel hästi ei sobi. Mõned õpilased ei suuda klassiruumis keskenduda ja teised eelistavad õppida omaette nt ärevushäiretega õppijad.
Samuti kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus lähiõpe olla raskendatud terviseprobleemide tõttu, nt liikumispuudulikkus, immuunpuudlikkus, diabeet vms ning siis võib kaugõpe olla hea kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus haridustee jätkamiseks.
Kuid ka sel juhul ei pruugi kaugõpe kõigile sobida ning vahetut rc fat burner suhtlust digilahendus ei asenda.
Nii et kui rääkida unelmate kaugõppest, on eelistatum pigem olukord, kus inimene saab ise valida, kas jääda distantsile või kasutada lähiõpet. Kaugõpe saab aidata kaasa individualiseerimisele ja personaliseerimisele. Priit Kongo Netgroupist näeb kaugõppes väärtust nii õppija kui ka õpetaja jaoks.
Kui õppijal on oma õpirada, mis viib püstitatud eesmärgini, siis ehk ei peagi akadeemiliselt võimekamad õpilased iga päev koolis käima. Õpetaja saab keskenduda neile, kes rohkem tähelepanu ja juhendamist vajavad ning anda kaasatav tehnoloogia ja kaalulangus igale kaugõppijale tema tasemele vastavaid lisaülesandeid — kellele harjutamiseks, kellele hoopis oma võimekuse proovile panemiseks.
Autorid on teadlikud, et Mõistagi võib see korduda. Kuna tegemist oli sunnitud olukorraga, polnud kõik kaugeltki unelm. Tehnoloogiakompassi fookus on siiski just unelmate kaugõppel. See ei pruugi tähendada, et õpitakse ainult distantsilt.
Omas tempos õppimine on õppijale motiveeriv ja vähendab olukordi, kus osadel õppijatel on õpitav materjal igav ega paku piisavat väljakutset. See on ka õppija aja raiskamine — samal ajal, kui ta võiks õppida midagi oma tasemele vastavat, jääb tema potentsiaal kasutamata.
Samas need, kes on valdkonnas nõrgemad, on pidevalt stressis, sest ei jõua teistega sammu pidada ja tunnevad end halvasti. Kadri Tuisk, Clanbeat Tartu Tamme Gümnaasium pakub sellist valikuvõimalust oma õppijatele näiteks programmeerimise kursusel, mis põhineb digiõpiku tekstil, sealsetel näidetel ning enesekontrolli küsimustel. Oluline osa kursusest on programmeerimisülesannete lahendamine. Osadele õpilastele on see suhteliselt lihtne, teistele mitte.
On õppijaid, kellele piisab materjali iseseisvast läbitöötamisest, aga neidki, kellele õpetaja tugi on väga oluline. Kuigi tunniplaanis on igal nädalal kaks programmeerimistundi, saavad õpilased ühe tunni puhul ise valida, kas lahendada ülesandeid iseseisvalt või teha seda tunnis.