Kaalulangus parast mirtasapiini
Paanikahäiret iseloomustavad äkki tekkivad hirmuhood, millega kaasnevad sageli südamepekslemine, higistamine, nõrkus, jõuetus, minestustunne, peapööritus, vererõhu tõus. Oluline on ka rääkida, kui on esinenud ebaloomuliku meeleou tõusuga perioode elus. Sageli mõjutab haigus, mille all inimene kannatab, ka tema suhtumist ravisse: ärevushäirete puhul võib inimene karta kõrvaltoimeid, depressiooni korral võib ka ravi tunduda lootusetu.
Arsti vastuvõtt Ravi antidepressandiga algab arsti enamasti perearsti või psühhiaatri poole pöördumisega.
Antidepressandid ja aju
Arsti poole pöördumine on suur samm — kui vajad selleks lisainfot või julgustust, siis pöördu peaasi. Valmisolek abi vastu võtta ja arsti poole pöörduda on oluline algus ning avab uusi võimalusi.
Seisundi uurimine Vastuvõtul arst kõigepealt uurib pöörduja seisundit. Ta küsitleb inimest tema praeguste raskuste ja toimetuleku kohta, aga räägitakse ka lapsepõlvest, arenguloost, kehalisest tervisest ja muust seonduvast.
"Antidepressandid tekitavad sõltuvust."
Sageli tehakse täpsustavaid teste ja uuringuid. Inimese seisundi täpsustamine võtab enamasti aega rohkem kui ühe vastuvõtu ning vahel tuleb selleks külastada mitut spetsialisti näiteks psühhiaatrit ja kliinilist psühholoogi. Diagnoosi püstitamine Kui arst on saanud selguse inimese seisundis, saab ta panna diagnoosi. Ta tutvustab pöördujale oma nägemust diagnoosist ning ootab selles osas ka tagasisidet.
Antidepressanti soovitatakse enamasti siis, kui inimesel on diagnoositud depressioon, ärevushäire, aga vahel ka buliimia, traumajärgse stressihäire, isiksushäire või muude psühhiaatriliste probleemide korral.
Erinevad ravivõimalused Peale diagnoosi selgitamist tutvustab arst erinevaid kaalulangus parast mirtasapiini.
"Antidepressantide võtmine muudab mind inimesena."
Depressiooni ravis kasutatakse teatud juhtudel ka aju stimuleerimist elekterimpulssraviga või transkraniaalse magnetstimulatsiooniga lingid, täpsustavad tekstid allpool. Neid kasutatakse siis kui medikamentoosne ravi ja psühhoteraapiad ei ole aidanud või on inimese seisund väga raske. Neid ravimeetodeid rakendatakse enamasti haiglaravil olles.
Arst annab ka üldisemat laadi tervisesoovitusi, sh soovitab öösel piisavalt magada, regulaarselt liikuda, mõistlikult ja tervislikult toituda, püüda parandada suhteid, mis valmistavad raskusi vms. Ravi ravimitega Enne ravimraviga alustamist räägi arstile kindlasti oma kehalisest tervisest, kaebustest, kroonilistest kaalulangus parast mirtasapiini sh suhkruhaigus, epilepsia, kõrgvererõhutõbi, neeru- ja maksapuudulikkus ja läbipõetud raskematest haigustest.
Enne antidepressant-ravi tuleb välistada varasem bipolaarse häire maania või hüpomaania episood haiguslikult kõrgenenud meeleoluga perioodkuna antidepressandid võivad sarnaselt paljudele teistele ravimitele seda esile kutsuda. Oluline on ka rääkida, kui on esinenud ebaloomuliku meeleou tõusuga perioode elus.
Oluline on kindlasti rääkida kui sul esineb elutüdimus- või suitsiidmõtteid, suitsiidkavatsust või -plaani. Arstil on väga oluline teada ka seda, milliseid ravimeid sa parajasti tarvitad.
Kindlasti anna teada, kui oled rase, üritad rasestuda või imetad last. Kui arst soovitab antidepressant-ravi, siis põhjendab ta seda soovitust ja kirjeldab oodatavat kasu. Ta selgitab, kas ravim on mõeldud kurvameelsuse ja lootusetuse tunde leevendamiseks, energiapuuduse vastu võitlemiseks, vähese kaalulangus parast mirtasapiini parandamiseks, üldise ärevuse tunde vähendamiseks, ärevuse teiste avaldumisvormide leevendamiseks vms.
Sageli mõjutab haigus, mille all inimene kannatab, ka tema suhtumist ravisse: ärevushäirete puhul võib inimene karta kaalulangus parast mirtasapiini, depressiooni korral võib ka ravi tunduda lootusetu.
Kindlasti räägi oma mõtetest ja tunnetest arstiga.
Söömine ja joomine pärast maovähendusoperatsiooni
On olemas mitmeid antidepressante — arst tutvustab antidepressanti, mida ta soovitab. Ta tutvustab konkreetse ravimi toimimisviisi, oodavat kasu ja ka kõrvaltoimeid. Erinevatel ravimitel on erinevad kõrvaltoimed.
Üldiselt on antidepressandid hästi talutavad ning tugevaid kõrvaltoimeid esineb väga harva. Kindlasti aruta arstiga võimalikke kõrvaltoimeid enne ravi ja ravi ajal. Paljudel antidepressantidel on esimestel päevadel ja esimesel kahel nädalal kõrvaltoimeid, mis mööduvad kiiresti. Mitmed antidepressandid tekitavad iiveldustunnet, vähesel või mõõdukal määral kõhuvalu või seedehäireid.
Teatud antidepressantide võtmise alguses võib tekkida ka vähene või mõõdukas ärevusetaseme tõus, mis möödub enamasti mõne päevaga. Kergemate ja mõõdukate kõrvaltoimete puhul kasutatakse sageli nn ootamise-vaatamise taktikat, kuna need kõrvaltoimed sageli mööduvad. Antidepressandid võivad tekitada ka kõrvaltoimeid, mis ilmnevad pikema aja jooksul ja ei pruugi mööduda enne ravi lõpetamist.
Näiteks võivad mõned ravimid tekitada unisust või uinumisraskuseid, seksuaalfunktsiooni häireid, aga ka maksa näitajate tõusu veres, nägemishäireid, vererõhu tõusu vms.
- Parast kaalukaotust mis jargmine
- Arsti vastuvõtt Ravi antidepressandiga algab arsti enamasti perearsti või psühhiaatri poole pöördumisega.
- Materjali reprodutseerimine levitamise eesmärgil ei ole ilma Eesti Haigekassa nõusolekuta lubatud.
Paljud sellised kõrvaltoimed on leevendatavad — näiteks kui ravim põhjustab unetust, siis tasub seda võtta hommikul ja kui unisust, siis õhtul; suukuivuse puhul soovitatakse nätsu näridal jne.
Kui häiriv kõrvaltoime ei möödu ega ole leevendatav, siis soovitab arst enamasti ravimit vahetada. Väga harvadel juhtudel võivad antidepressandid kaasa tuua tõsiseid kõrvaltoimeid. Need esinevad tõesti väga harva, aga siiski on oluline neid teada. Pane tähele: kui tekivad või süvenevad surmaga seotud mõtted, elutüdimus- või enesetapumõtted; tunned end varasemalt agressiivsemalt, käitud agressiivsemalt; kui tekib allergiline reaktsioon: naha lööve, ketendamine, turse või villid; vilistav hingamine ja hingamisraskus; turse suus, näol, huultel, keelel, kõris; venlafaksiin võib väga harvadel juhtudel kaasa tuua vere naatriumi kaalulangus parast mirtasapiini languse, mille sümptomideks on peavalu, keskendumisraskused, mäluhäired, nõrkus, krambid, tasakaaluhäired; valu rinnaku piirkonnas, südametöö kiirenemine või ebaregulaarsus, pearinglus või minestamine; eufooriatunne, liigne erutuvus või rahutus, ebaloomulikult kõrgenenud meeleolu; lihasvalud, lihasnõrkus.