Jalgsi 20km paevas kaalulangus

Nüüd siis olengi jõudnud punkti, kus kaal kõigub üles alla aga snäkkimist ei suuda lõpetada. Rattaga on võimalik sama aja kuid oluliselt väiksema energiakuluga läbida märksa pikemaid vahemaid kui teiste liikumisviiside puhul. Pluss mina kuulun ka sinna autotiimi, seega usun, et kui end rohkem liigutaksin, siis läheks paar kilo kohe iseenesest alla. Nüüd seda võimalust päeval ei ole ja siis ma söön öösel. Seda ilusa ilmaga.

Kägu Ma ei saa aru, kust see tuleb, kas kuskilt Lõuna-Euroopast, kus inimesed lühemad ja väiksemad või mis?

Või sealt Aasiast, kus moetööstus oma toodangut valmistab? Mina olen ka nüüd paks, aga varem olin nt 63 kg.

Ma olen cm pikk ja alati kandsin suurust No vahel mõni pluus läks 38, aga need kippusid rinnust kitsad olema.

Ka hiljem 68 kg ei olnud ma veel paks. Nüüd olen, sest kaalun Paksuks läksin nii, et mul sündis erivajadustega laps, kelle elu ja tervise nimel me mehega 3a võidelnud oleme.

Ma ei maga öösel kunagi rohkem kui 3 h järjest, seega olen pmst pidevas unepuuduses, sest mingit sügavat und nagu ei tekigi. Iga lapse liigutus ja kräuks ajab üles ka, keha on kogu aeg valveseisundis. Puudujäävat energiat kompenseerin ja stressi maandan söömisega, ma söön öösel ka tihti.

Reply k. Kujuta ette kui sitasti ma end tunnen: Ma vaatan peeglisse ja tahan endale nööri kaela panna. Hetkel reisil Horvaatias ja siin nii head söögid, et ma ei tea.

See on sellepärast, et mulle on eluaeg meeldinud süüa üksi rahus ja vaikuses. Nüüd seda võimalust päeval ei ole ja siis ma söön öösel. Tasapisi läheb meie elu siiski lihtsamaks, laps on juba väga paljudest hädadest välja kasvanud, aga progress on aeglane ja mina ei hakka magama veel nii pea.

Trenni teha magamata olekus ma ei jaksa ja liikumist on vähe. Lapsega käime regulaarselt kontrollis ja seal ikka küsitakse vahel vanematelt ka, kuidas läheb brian mac rasva poletamine kas millegagi on abi vaja. Mina viimane kord siis kurtsin, et tervis kehveneb, varem olin sale ja magamatus kurnab, mispeale spetsialist vastas, et vaadake ette, et te nüüd ei ürita hakata hooga alla võtma vms, siis kukute kokku.

Tegelikult ma ühe korra proovisin söögi koguseid vähendada, mispeale sain sellise aneemia, et haiglasse ei pistetud ainult sellepärast, et kes siis mu last oleks kantseldanud. Kuna jalgsi 20km paevas kaalulangus pidevalt arvutan ja kaalun lapse söögikoguseid ja kaloreid, siis mingeid dieediprogramme ma teha ei suuda, päris ausalt.

Kui enda sööke ka veel kaaluma peaks ja ampse lugema, siis ma viskaks kaalu jalgsi 20km paevas kaalulangus, tõmbaks ukse kinni ja kõnniks rongi alla vist.

Nii ma siis vegeteerin, olen paks edasi ja loodan, et ehk kunagi tulevikus saan veel oma keha tagasi. Muidugi tahaks midagi muuta, aga praegu ma ei oska. Kui laps jälle areneb ja midagi hästi läheb ja uusi asju õpib, siis lohutan end, et vähemalt midagi olen suutnud õigesti teha ja teda edasi aidata.